Maitsestatud veed võivad sisaldada vähki tekitavat ainet

Hanneli Rudi
, Tarbija24 juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maitseveed koguvad aina enam populaarsust.
Maitseveed koguvad aina enam populaarsust. Foto: SCANPIX

Saksamaal leiti  kolmest maitseveest kantserogeenset ainet benseeni, mis tekib askorbiinhappe ja säilitusaine bensoaadi koos kasutamisel. Neid aineid kasutavad oma energia- ja karastusjookide tegemisel ka Eesti õlletehased.

Maitsestatud vees leidus kuus korda lubatust enam vähki tekitavat ainet benseeni, sellise avastuse tegi Saksa telejaama NDR saade «Markt». Veesid uurinud Bremeni meditsiinilabor leidis, et neis on kaks kuni 6,8 milligrammi benseeni. Ametlikult pole sätestatud, kui palju benseeni karastusjoogis olla võib, kuid orientiiriks  saab võtta joogivee. Saksamaal võib joogivees olla kuni üks mikrogramm benseeni liitri kohta. Benseen võib ka väikses koguses olla inimese jaoks ohtlik.

«Askorbiinhappe ja säilitusaine bensoaadi üheaegne kasutamine karastusjookides põhjustab benseeni moodustumist,» selgitas Eesti veterinaar- ja toiduameti peaspetsialist toiduosakonna Jaana Oona. Ta lisas, et kuna mitmed Eestis müüdavad karastusjoogid sisaldavad bensoaati, siis on tõenäoline benseeni esinemine. «Benseeni piirnorm joogivees on Eestis sama mis Saksamaal - 1 mikrogramm liitri kohta,» rääkis Oona. Samas tõdes ta, et   Eestis müüdavates karastusjookides ei ole analüüsitud benseeni sisaldust ja sellele puudub piirnorm. «Benseen on kantserogeenne ning pole põhjalikke uuringuid kinnitamaks piirväärtust, millist sisaldust pikaajalisel tarbimisel võiks pidada lubatavaks,» rääkis ametnik.

A.LeCoq tootearendusjuhi Martin Kutsari sõnul on naatriumbensoaat Euroopa Liidus lubatud ja ohutuks peetav säilitusaine, mida kasutatakse laialdaselt toiduainetööstuses. Sama on ka askorbiinhape ehk c-vitamiin.

«Nende mõlema koosmõjul võib tekkida tootesse benseeni väga väikestes kogustes,» möönis Kutsar. Ta kinnitas, et nõuet benseeni sisalduse määramiseks karastusjookides Euroopa Liidus ei ole, kuna selle koguse saamist sealt peetakse inimese tervisele mitteoluliseks.

«Erinevate uuringute tulemusena võib väita, et karastusjookides, mis sisaldavad c-vitamiini ja bensoaati leidub benseeni keskmiselt 1,3 mikrogrammi (μg),» selgitas Kutsar.

Tootearendusjuhi sõnul pole karastusjookidesse väikese koguse benseeni tekkimine c-vitamiini ja bensoaadi koosmõjul garanteeritud, küll aga on see võimalik. Seda mõjutab ennekõike temperatuur ja päikesevalgus. Kutsari sõnul Eestis benseeni sisaldust karastusjookides võimalik mõõta pole ning sellekohast regulaarset analüüsi ettevõttes ei tehta. 

Askorbiinhapet ja bensoaati sisaldavad mitmed energiajoogid (Starter, Dynamit jt), mahlasisaldusega joogid (Hartwall Jaffa, Active, Vichy Juicy jt), spordijoogid (Vichy Vivasport, Fatburner, Arctic Sport jt). «Kindlasti leidub seda ka teistes toiduainetes, kuid pole mingit põhjust arvata, et seal teoreetiliselt tekkiva benseeni kogus omaks reaalset mõju inimeste tervisele,» on Kutsar veendunud.

Saku õlletehase kommunikatsioonijuhi Kristiina Tambergi sõnul on nende ettevõtte toodetest askorbiinhappe ja bensoaadi kombinatsioon kasutusel mõnes üksikus tootes nagu  Vichy VivaSport Isotonic Orange, D Light Lemon, Vichy Juicy Apple. «Benseeni tase neis toodetes on isegi alla joogivees lubatud piiri,» kinnitas Tamberg.

Coca-Cola kommunikatsioonijuht Evelin Ojametsa kinnitusel enamikku nende tootevalikus olevatest jookidest bensoaate ei lisata. «Meie aseptilised tootmistehnoloogiad võimaldavad säilitusaineid mitte kasutada ka väga riknemistundlike toodete puhul nagu Nestea jääteed või Cappy Ice Fruit mahlajoogid. Mis puudutab askorbiinhape kasutamist, siis seda kasutame antioksüdantina erinevate mahla sisaldavate jookide puhul,» selgitas ta.

Ojamets rõhutas, et lisaainete kasutamine ükskõik missuguses  tooterühmas on rangelt  reguleeritud ja normeeritud nii Euroopas kui Eestis. «Lisaainete kasutamine toodetes ei ole juhuslik ja selle järgi peab olema põhjendatud tehnoloogiline vajadus, mida ei saa rahuldada teiste majanduslikult või tehnoloogiliselt teostatavate vahenditega,» rääkis ta.

Bensoaate kasutatakse säilitusainena, mis kaitseb toodet mikroorganismide põhjustatud riknemise eest ja/või patogeensete mikroorganismide kasvu eest. Askorbiinhapet kasutatakse antioksüdandina ja see pikendab toidu säilimisaega, kaitstes seda oksüdatsiooni põhjustatud riknemiste eest nagu rasva rääsumine ja värvuse muutused.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles