Anu Saagim: kevadstress imeb

Anu Saagim; "Olen üle prahi!"

FOTO: Miira

Kevad on lõpuks käes ja iga-aastane kevadstress samuti. Terve pikk talv sai oodatud valgust, soojust ja kuldnoka esimest viserdust. Ja siis juhtubki see, mis tavaliselt. Ajavahemik aprillist jaanipäevani kaob justkui hundi kurku. Tegemiste ja rassimise lõputusse jadasse.

Terrass tuleks värske värviga üle käia, aiamööbel õlitada ja grillimisnurk stardivalmis sättida. Riisuda tuleks ka pisut, kulu põletada ja mõned põõsad kärpida. Hankida mulda, väetist ja suvelilli. Aknad peaks puhtaks pesema ja ette võtma ühe  põhjaliku kevadpuhastuse.

Karvamütsid ja kampsunid tuleb kummuti tagumisse nurka suruda. Suusad ja uisud keldrisse transportida. Jalgratas läikima lüüa ja rullikad tolmust puhtaks nühkida. Ning mis kõige olulisem, tuleks leida aega ka nende igapäevaseks kasutamiseks. Mõistlik oleks talvised toitumisharjumusedki mõneks ajaks unustada ning sättida sammud turule, et end värskema kraamiga turgutada

Oeh, ja siis tuleks tõsisemalt ka oma tervise peale mõelda. Kaalust alla võtta ja treenida. Paastuda ja puhastuda. Raputada maha talvine rasvakiht. Vaim ja koivadki sandaalihooajaks eeskujulikult ette valmistada. Värskendada juuksevärvi ja miks mitte soengutki. Koorida nahka, voolida muskleid. Üle tšekkida suvegarderoob.

Juhuu, käes ongi grillihooaeg! Aeg turgutada soiku jäänud sõprussuhteid. Üllatada kamraade esimeste rasvast nõretavate vorstikestega. Aega tuleks leida välikohvikutes logelemiseks, venikese limpsimiseks ja looduses luusimiseks.

Jõuda tuleks veel viimasele lastevanemate koosolekule, arutada kooliekskursiooni ja klassiõhtu korraldamist. Iga-aastasele klassikokkutulekulegi tasuks mõelda. Ristitütre koolilõpupeo korraldamisele pisut aega näpistada. Ja mis kõige olulisem – jälgida, et kevadväsimus lähedasi ootamatult jalust ei niidaks.

Lukku tuleks lüüa suveplaanid ja hankida piletid kuumematele väliüritustele. Ja ka töö rindel peaks graafikud enne suvepuhkuste laviini paika panema.

Siis ongi märkamatult jaanipäev ukse ees ja kuuled mõne «targa» suust lipsavat iga-aastast maailma võikaimat lauset: «No nüüd hakkabki päevake kukesammu võrra taas lühenema …» Ja jälle tahaks selle sõnumitooja mättasse lüüa, sest sul on tunne, justkui poleks suvi veel alanudki.
Aga sel kevadel olen otsustanud teha kõike teistmoodi.

Tegelikult ju pole asju, mida peab ilmtingimata kohe tegema. On vaid asjad, mida võib teha, kui tahtmist ja viitsimist jagub. «Tuleks seda ja peaks teist»-asjad võiks igaveseks Marsile komandeerida.

Aknaid pesku selle ametiga leiba teeniv ametimees, ja miks ei või aiamööblit õlitada juulikuus? Kõiki lilli ei pea istutama korraga, kapsad-kartulid aga jäägu vanaemade-tädide pärusmaaks. Esimese kevadpiknikugi võib sel aastal veeretada sõprade õlgadele.

Rutiin ja rituaalid on toredad, aga need ei saa muutuda tapvaks kohustuseks, millega end aastast aastasse korduvas oravarattas hingetuks joosta. Sellesse kevadesse mahtugu spontaansust, rõõmu ja lemmikhobisid. Aitab päikeseliste päevade tuksikeeramisest kevadpaanikaga. On ülim aeg nautida elu ning unustada end sulnile suvelainele kas või jõuludeni.

Stressivaba kevade algust teilegi!

Tagasi üles