Lapsevanemad käsivad sageli lapsel taldriku puhtaks süüa, et mitte toitu raisku lasta. Spetsialistid väidavad aga, et selline käitumine soodustab rasvumise epideemiat.
Lapse sööma sundimine soodustab hilisemat rasvumist
25. aprill 2013, 12:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Portsjonid lähevad ajaga üha suuremaks ja lapsi sunnitakse sööma rohkem kui vaja. Selle tagajärjel ei õpi nad mõistma, millal on kõht täis, kirjutab Daily Mail.
Minnesota ülikooli dietoloog Katie Loth tõdes, et teda paneb lapsevanemate suhtumine imestama. «1950ndatel tähendas taldriku tühjaks söömine midagi muud. Nüüd on portsud palju suuremad ja kui õpetada last juhinduma keskkondlikest tingimustest, nagu näiteks sellest, et kui palju toitu tal päeva jooksul taldrikul on, siis kaob tal võime tugineda oma sisemistele märguannetele, et teada, kas tal on kõht tühi või täis,» selgitas Loth.
Lothi uuringus osales 2200 teismelist ja 3500 lapsevanemat. Ta leidis, et tavaliselt on just isad need, kes sunnivad lapsi rohkem sööma. Võrreldes tüdrukutega, hurjutatakse teismelisi poisse rohkem oma taldrikut puhtaks sööma, et nad midagi alles ei jätaks.
Chicago La Rabida lastehaigla peaarst Michael Hobaugh usub, et laste rasvumist süvendab see, et lapsevanemad ei oska hinnata, kas nende lapsed on ülekaalulised või mitte. «Ameerika Ühendriikides on praegu nii palju rasvumist, et kui me näeme normaalkaalus last, siis pole seal midagi imestada, kui lapsevanem peab teda liiga kõhnaks. Aga kui lastearst teda mõõdab, võib selguda, et laps on ülekaaluline,» märkis ta. ««Normaalne» on väga lai mõiste. Paljude teismeliste jaoks võib see tähendada hoopis saledat või kondist keha.
Cornelli ülikooli doktor Brian Wansink usub, et Rootsi lauas on ülesöömise vältimise võtmeküsimuseks väiksema taldriku valimine. Ta jälgis, kuidas käituvad inimesed kohvikus, kus teatud rahasumma eest võib süüa nii palju, kui inimene ise soovib.
Wansink märkas, et saledad inimesed valisid taldrikute hulgast seitse korda suurema tõenäosusega väikese taldriku. Ka vaatasid nad enne kogu menüü üle ja alles siis otsustasid, mida soovivad süüa. Tüsedamad inimesed kaalusid aga iga toidu söömist eraldi.
«Saledad inimesed mõtlevad oma valiku suurema tõenäosusega läbi ja otsivad, mida süüa,» sõnas Wansink. «Nad tahavad näha erinevaid alternatiive enne kui hakkavad midagi endale sisse vohmima. Ülekaalulised võtavad enamasti lihtsalt taldriku, vaatavad toitu ja siis mõtlevad: «Kas ma tahan seda? Jah või ei.».»