Miks tekib väikelastel rauavaegusaneemia ja kuidas seda ennetada?

Beebi sööb.

FOTO: SCANPIX

Rauavaegusaneemia on kõige sagedasem toitumisega seotud haigus kogu maailmas, teab Tallinna lastehaigla lastearst-endokrinoloog Ülle Einberg.

«Erinevates riikides on rauapuuduse levimus väga erinev. Eestis on uuritud rauapuuduse suhtes 9-12 kuu vanuseid imikuid. Neilt leiti rauapuudust 23 protsenti ja kaasuvat aneemiat 9 protsenti,» viitab Einber 2007. aastal tehtud uuringule. «See on võrreldes heaoluriikidega siiski suhteliselt kõrge.»

Oluliseks riskifaktoriks, miks rauavaegus üldse tekib, on arsti sõnul liigne lehmapiima joomine. «Justnimelt joomine, sest lapsevanemad ikka mõtlevad, et piim on jook, mitte söök. Tegelikult on see vastupidi. Kui laps joob palju piima, siis saab ta sealt piisavalt toiduenergiat ja muud toitu enam ei taha.»

Näiteks on endokrinoloogi selgitusel täiesti tavapärane nähtus, kui tema poole pöördub murega lapsevanem, kelle kaheaastane ei taha korralikult süüa. Jutuajamise käigus selgub, et väikelaps tarbib päevas koguni kaks liitrit piima. Soovitav piima ja piimatoitude kogus väikelapseeas on aga 500-600 ml päevas.

Kuni kolmeaastaseks saamiseni sõltuvad lapse kasvuprotsessid peamiselt toidust. «Kõige paremini kohaneb laps uute maitsetega teisel eluaastal. See on normaalne, siis hakkavadki uued toiduained juurde tulema. Last harjutatakse juba tuntud maitsetega ja lisatakse üha uusi toiduaineid,» selgitab arst. Nõnda võib näiteks püreedele ja putrudele lisada lapsele maitsvat piima, et ta hakkaks tasapisi rohkem sööma tahkemat toitu, millest saab vajalikud toitained kätte. «Toiduainetest on ikkagi liha põhiline, kus raud on hästi kättesaadav,» lisab ta.

Kahanevad rauavarud

Ülle Einbergi sõnul saab laps siia ilma sündides oma esimesed rauavarud kätte emalt. «Mida väiksem on lapse sünnikaal, seda väiksem on ka tema rauavaru, millest ei jätku väga kauaks. Seetõttu vajavadki sageli enneaegsed ja madala sünnikaaluga lapsed juba esimestest elukuudest juurde rauapreparaate. Ajalistel lastel piisab varudest tavaliselt pooleks aastaks.»

Beebi rauavarud hakkavad tuntavalt kahanema teisel elupoolaastal. Seetõttu tuleks imikule tutvustada lisatoitu viiendal või kuuendal, hiljemalt seitsmendal elukuul. Kui seda pikalt edasi lükata, võib lapsel välja kujuneda rauapuudus, mis omakorda võib süveneda rauavaegusaneemiaks.

Einberg on laste rauavaegusprobleemi arutanud ka kolleegidega hematoloogiaosakonnast. Selgus, et 60ndatel oli aeg, kui Saksamaalt toodi sisse rauaga rikastatud piima. Nõnda tekkis peagi olukord, kus arsti vastuvõtule läks üha vähem aneemia diagnoosiga imikuid. «Aga tegelikult ei ole tänapäeval ikkagi olukord hea,» nendib Einberg. «Kuigi meil on kõik võimalused olemas. Aga miks meie lastel on seda rauapuudust ja miks me peame siis tänapäeval rauavaegusaneemiat? Sellele tuleks mõelda ja sellest tuleks rääkida.»

Arsti sõnul taluvad lapsed rauavaegust suhteliselt hästi ja kahvatust jumest ei ole alati aru saada, et põnn põeks kehvveresust või aneemiat. Muret tekitab aga see, et rauapuuduse tõttu võib väikelapse kognitiivne ja motoorne areng pidurduda. Lisaks võib suureneda  infektsioonide põdemise oht.

Oluline on, et lapsele tehtaks vereanalüüs hiljemalt esimese eluaasta lõpus. Järgmine kord võiks seda teha jälle teise eluaasta lõpus. «Hea on, kui lapsevanemad on teadlikud ja teavad seda ka arstilt küsida,» märgib arst.

Rauarikkad toidud: punane liha, maks, muna, kala, maasikad, seller, spinat, petersell, kartul, porgand, tomat, kapsas, kuivatatud virsikud, aprikoosid, rosinad jne.

Tagasi üles