Kaksteist viisi, kuidas hoiduda laste peale karjumast

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Laste kasvatamine on raske. Kui oled lapsevanem, siis ei peagi sulle ilmselt ütlema, et mõnikord kulub pats õlale marjaks ära. Lapsi ei saa kasvatada puhtalt raamatute järgi ja ka kõige paremate kavatsustega vanem saab mõnikord millegi inetuga hakkama.

Väikesed lapsed võivad oma vanemad tõsiselt proovile panna. Mõnikord läheb emal ja isal meelest, et pisike maailmakodanik alles õpib elu. Enne kui märkad, oled endast välja läinud ja häält tõstnud, kirjutab Babble.

Kui märkad, et oled hakanud laste peale sageli karjuma, siis võid siit abi saada, kuidas hääletõstmist vähendada.

Ära võta seda isiklikult 

Kui laps ei kuula sind või ei tee, mida palud, siis ära võta seda südamesse. Tuleta endale meelde, et laps alles õpib ja ta pole täiuslik.

Vali olukorda 

On asju, mille pärast lihtsalt pole mõtet pahandada ja millele ei tasu oma energiat kulutada. Otsusta, mis on oluline ja millel sa lased lihtsalt minna.

Eeskuju

Ära unusta, et laps alles õpib. Paratamatult ta eksib ja karjumine pole efektiivne viis, kuidas suhelda. Lapse peale karjudes õpetad teda samamoodi suhtlema. Seda sa ju ei taha.

Palu abi

Kui sul on väga stressirohke päev või lapsega keeruline olukord, siis ära pelga abi paluda. Olgu abistajaks siis keegi pereliikmetest, sõber või asjatundja – selles ei ole midagi halba või imelikku, kui tunned et enam üksi ei jaksa.

Eksimine on inimlik

Olem ausad, me pole täiuslikud ja see on normaalne, kui mõnikord endast välja lähed. Mõnikord juhtub, et karjud laste peale tühiste asjade pärast ja ega muud üle ei jäägi kui järgmine kord end paremini ohjata. Ära ole endaga liiga karm ja võta seda kui kogemust, millest õppida.

Kuula. Päriselt

Kui vaidled lapsega, siis pane tähele, et te mõlemad annaksite teineteisele mahti rääkimiseks ja kuulaksite ära, mis teisel öelda on. Enne kui hakkad vihast vahutama, anna lapsele võimalus end selgitada ja ise kõik ausalt üles tunnistada. See annab sulle ühtlasi võimaluse järele mõelda ja kuulda lapse arvamust, mis on väga oluline. Ka laps on suurema tõenäosusega valmis kuulama sinu arvamust ja selgitusi, kui sina kuulad teda.

Vähenda oma ootusi

Üks suurimaid probleeme, millega vanemad silmitsi seisavad, on liiga kõrged ootused ja nende tõttu pettumine. Sa ei saa eeldada, et noorim laps käitub sama vastutustundlikult kui vanim. Ja sa ei saa ka eeldada, et vanem vennake ei eksi. Arvesta lapse vanust ja mõistad isegi, et ärritumiseks pole sugugi põhjust.

Vaata pingelised olukorrad üle

Tee nii, et sul ei tekikski võimalust «plahvatada». Kui karjud pidevalt laste peale, et nad loobiks diivanipatju maha, siis pane need padjad kappi ära. Kui näägutad pidevalt lastega, et nende mänguasjad on põrandal laiali, siis pange paika reeglid, kui mitu mänguasja nad korraga välja võivad võtta. Vähenda ise pingeolukordade teket ja elu läheb lihtsamaks.

Hinga

Nii kui ärritud, siis katsu rahulikult hingata sügavalt sisse ja välja. See on lihtne, ent suurepärane nipp, kuidas vältida ülereageerimist.

Sosista

Hääle tõstmise asemel võid proovida hoopis sosistamist. Kui tahad lapse tähelepanu, siis võib see mõjuda palju paremini. Sosistamise peale võib laps rahuneda ja ka ise tasemini rääkida.

Otsi märke

Pane tähele, et sa poleks ise ärritunud või väga halvas tujus. Märka, mis sind ärritab ja mis sind kõige rohkem mõjutab, et saaksid oma tunnetega tegeleda enne kui laps sulle ette jääb ja end tema peal välja elad.

Veetke koos aega

Mida rohkem te koos olete, seda paremini te omavahel suhtlete. Kui teie omavaheline läbisaamine on hea (sa tunnustad last, arvestad tema arvamusega, kiidad teda), siis saate suurema tõenäosusega pingesituatsioonis teineteisest paremini aru ja laps mõistab kergemini, miks teda karistatakse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles