Kuressaares asuvas ilusalongis Lossi Pärl töötavast Mae Sõmmerist pidi esialgu saama ämmaemand. Ja saigi. Töötanud mõnda aega sel ametipostil, sündisid talle lapsed ja noor naine jäi dekreeti. Vahepeal tehti haiglates aga ümberkorraldusi ja dekreedi lõppedes oli värske ema ühtäkki tööst ilma.
«Ämmaemanda töö on seotud meditsiini helgema poolega, mis oligi põhjuseks, miks see mulle meeldis. Sama helge tundus kosmeetiku töö, ja kuna mul oli meditsiiniline baas juba olemas, läksin Tartusse kosmeetikakursusele,» meenutab Mae 1996. aastal toimunut. «Praeguseid tugevaid kosmeetikakoole siis veel polnud. Keskendusime pool aastat kestnud kursusel ainult erialasele õppele. Meditsiinilised oskused kulusid mul marjaks ära.»
Pärast kursust asus Mae tööle Kuressaare ilusalongi. Esimene töösuhe kestis kaks aastat, teine koguni 13. «Lossi Pärlis olen töötanud nüüd aasta aega. Meil on siin kokku kuus töötajat, kes on kõik iseseisvad ettevõtjad.»
Mae arvates muutus olukord Eesti ilusalongides masu ajal, mil paljud salongiomanikud hakkasid palgatööliste asemel kohamaksuga ettevõtjaid eelistama.
Maele eraettevõtlusega kaasnev vabadus meeldib. «Saan asjade üle ise otsustada ja oma aega ise planeerida. Ka klientidele on kergem vastu tulla: vajadusel võin tööle tulla pühapäeval või teha pikki õhtuid.»
Mae kalender täitub põhiliselt näohoolduste ja -massaažidega. Maniküüri-pediküüri eest hoolitsevad Lossi Pärlis teised ettevõtjad. «Minu klientide puhul on mõnulemine ikka põhiline!» naeratab Mae.
Otse tänavalt Mae juurde aga ei tulda, sest tema märkimisväärselt lai püsiklientuur on kõik ajad tavaliselt juba varakult kinni pannud. «Uusi kliente on tulnud töökoha vahetustega, samuti on püsikliendid mind oma tuttavatele soovitanud.»
Mehi käib Mae juures ka, aga vähe. «Saja naise kohta tuleb võib-olla viis meest,» arvutab ta. «Noorematel on probleemiks halb näonahk, keskealistel kuivem nahk ja mõni muretseb ka kortsude pärast.»
Prestiižikas kosmeetik täiendab ennast pidevalt, võttes osa salongis kasutusel oleva tootesarja Decléor koolitustest. Muuhulgas on ta õppinud Lahemaa Tervisekoolis Alar Krautmani juhendamisel Vana-Eesti massaaži. Enesetäiendamine ei tähenda aga tingimata just koolitustel osalemist: «Püüan lugeda palju internetist ja ajakirjandusest, et olla kursis aktuaalsete teemadega. Kuigi ma ise näiteks täitesüste ei tee, pean ma neist üht-teist teadma, sest teema huvitab mu kliente.»
Mae sõnul tulevad kortsud aga nagunii ja nende pärast pole mõtet liialt paanitseda. «Ütlen kortsude pärast muretsevatele klientidele alati, et keegi ei loe oma vestluspartneri kortse, vaid pöörab pigem tähelepanu üldisele muljele – kas inimene on rõõmus ja endaga rahul.»
Paljudele Mae klientidele meeldib ka see, et kosmeetikuks on noore tüdruku asemel särav, keskealine naine. «Mõni klient ongi öelnud, et küll on hea, et saan koos sinuga vanaks jääda. Kindlasti teen oma tööd edasi niikaua, kui tervis lubab.»
Mae kolmest tütrest on kaks juba täiskasvanud, noorim üheksane. Töö ja pereelu ühendamine pole olnud aga kunagi probleemiks. «Olen eelistanud alati pikki tööpäevi. Kuna ma ei ela ise linnas, on nii ka mugavam. Kui ma juba maalt linna sõidan, on mõistlikum sama vaevaga pika tööpäeva kasuks otsustada.»
Vaba aeg on Mael aga täiesti vaba ja tööle ta siis ei mõtle. «Maandan ennast aias, käed mulla sees. Kui aiatöö sügisel tehtud, asendan selle joogaga.»
Mae möönab, et kosmeetiku töö puhul on tegemist ta unelmate ametiga – tõik, mis tundub väljenduvat igas ta sõnas ja liigutuses. «Mul on nii kenad kliendid! Mõni vahest küsib, et kas ma ära ei väsi, aga see pole lihtsalt võimalik. Kõik see, mille endast klientidele annan, tuleb nende tänutunde ja särava oleku kaudu mulle mitmekordselt tagasi!»