Eestimaalased hoiavad koduelektroonikat pidevalt ooterežiimil

Liis Velsker
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koduelektroonika.
Koduelektroonika. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Eesti Energia energiasäästu blogis kirjutab energiasäästu projektijuht Teet Kerem sellest, et igas neljandas kodus hoitakse koduelektroonikat pidevalt ooterežiimil.

«Eesti Energia e-teeninduses täidetud ligi 10 000 energiaprofiilist selgub, et vaid 13 protsendis Eesti kodudest lülitatakse elektroonikaseadmed pärast kasutamist täielikult välja. Tervelt igas neljandas majapidamises jäetakse koduelektroonika pärast kasutamist alati ooterežiimile. Aastate võrdlus näitab, et hoolimata ooterežiimi suurest energiakulust, ei ole eestimaalased endiselt kuigi innukad seadmeid pärast kasutamist välja lülitama või seinakontaktist eemaldama,» kirjutab Kerem.

Teet Keremi sõnul kulub keskmises majapidamises 5–10 protsenti elektrist elektroonikaseadmetele, mis ei ole aktiivses kasutuses, kuid tarbivad vargsi, ooterežiimil töötades elektrienergiat.

«Kui 10 aastat tagasi koosnes keskmise perekonna meelelahutuskeskus televiisorist ja raadiost, siis nüüd lisandub neile kodukinosüsteem, digiboks, DVD mängija, ruuter ning näiteks kõlarid ja võimendi. Elektrivõrku ühendatuna tarbivad need seadmed elektrit 24 tundi ööpäevas olenemata sellest, kas nad on parasjagu kasutuses või mitte,» selgitas Kerem. Ta lisas, et koos mitmesuguste laadijate, arvutite, kohvi- ja pesumasinaga võib keskmises kodus ooterežiimil elektrienergiat korraga tarbida koguni rohkem kui kakskümmend seadet.

Vähene huvi ooterežiimi vältimise vastu ei pruugi olla tingitud mugavusest, vaid ka levinud uskumustest. Näiteks on selgunud Inglise Energiatõhususe ühenduse (The Energy Saving Trust) uuringust, et iga seitsmes inglane on ekslikult veendunud, et elektroonikaseadmete elektritarbimine kasvab, kui neid sisse-välja lülitada ning et ooterežiim hoopis aitab elektrienergiat kokku hoida. Müüte ooterežiimi kohta levib ka Eestis.

«Enamasti ollakse umbusklikud tõsiasja suhtes, et ooterežiim tõepoolest tarbib märkimisväärse koguse elektrit. Võtame kasvõi salvestusfunktsiooniga digiboksid. Kui kasutada sellist digiboksi neli tundi päevas, võib ooterežiimi energiakulu moodustada isegi kolm neljandikku selle digiboksi kasutuskulust. Samuti arvatakse ekslikult, et seadmete pidev sisse-välja lülitamine kulutab neid kiiremini. Tegelikult ei sõltu elektroonikaseadme eluiga mitte niivõrd sisse-välja lülitamisest kui töötundidest ning paraku kulutab töötunde ka ooterežiim,» loetles Kerem levinud ooterežiimi müüte.

Ooterežiimi elektritarbimist aitavad määrata erinevad reaalaja energiakulu monitorid, mille maksumused algavad 17 eurost. Mugavaks võimaluseks ooterežiimist loobumiseks on näiteks lülitiga pikendusjuhtmed või taimerid, mis lülitavad sellega ühendatud süsteemi ise teatud aja möödudes välja. Eesti Energia on kogunud info energiasäästu seadmete kohta oma e-teenindusse. Eesti Energia e-teeninduse energiasäästu seadmete rubriigist leiab ka energiakulu kalkulaatori. Kalkulaator arvutab välja koduseadmete hinnangulise ööpäevase elektrikulu vastavalt kasutus- ja ooterežiimi ajale, mille klient kalkulaatorisse sisestab.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles