Doktoritöö: Eestit iseloomustab taandareng naiste võimete rakendamisel

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Marion Pajumets

FOTO: Erakogu

Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi doktorandi Marion Pajumetsa kaitstud doktoritöö lähtub intriigist Eestis läbi viidud poliitiliste ja majanduslike reformide kiiruse ja edukuse ning siinse soosüsteemi konservatiivsuse ja destruktiivsuse vahel.

Tõepoolest, pärast Nõukogude korra lagunemist on Eesti edenenud struktuurses mõttes imetlusväärselt, tõdeb Pajumets. Siin toimuvad vabad valimised, võimude lahusus on tagatud, sõnavabadus kaitstud – nimetades vaid mõnd edulugu. Eesti unistus oli jõuda «tagasi Läände» ja «tagasi normaalsusse» ja vaid kahe aastakümnega suudetigi integreeruda globaalse Lääne peamistesse poliitilistesse, majanduslikesse ja julgeolekut pakkuvatesse eliitklubidesse – Euroopa Liit, Schengen, euroala, NATO.  Niisiis, on Eestist makroperspektiivist vaadatuna saanud vaid kahe iseseisvusaastakümnega «normaalne» lääneriik, riik, millest Nõukogude Liidu lagunedes unistasime.

Samas iseloomustab Eestit mahajäämus ja koguni taandareng naiste võimete rakendamisel. Tööturg on jaotunud naiste- ja meestetöödeks; naisi on poliitiliste otsustajate tipus vähem, kui eelmise valimistsükli ajal; sugude keskmise tunnitasu vahe on Euroopa Liidu kõige sügavam. Kui naissoost enamus on rõhutud ei saa imeks panna ka sallimatut suhtumist seksuaalsetesse vähemustesse. Seega lapivad geid ja lesbid «kapis» oma haavatud minapilti selle asemel, et panustada täiel määral ühiskonda, majandusse, kultuuri. Jäik soosüsteem ei hellita tingimata ka meesteenamust. Mõelgem meeste keskmisele oodatavale elueale, terviseprobleemidele, töö- ja liiklusõnnetustele. Eesti tänane soosüsteem läheb eestlastele, nii meestele kui ka naistele, palju kallimaks maksma, kui näiteks kultuuriliselt lähedase Soome soosüsteem oma kodakondsetele.  

Analüüs keskendus maskuliinsuse, kui soosüsteemi ühe poole, paindlikuma ja egalitaarsema mõtestamise ja sisustamise otsimisele uutes olukordades, mis tekkisid pärast Eesti taasiseseisvumist ja Lääne Euroopa mõjude ja mudelite sisseimbumist. Paraku ei anna leitud, küllaltki konservatiivsed maskuliinsused, lootust, et sugu võiks lähiajal muutuda eestlaste eludes paindlikumaks ja vähem piiravaks.

Marion Pajumets kaitses TLÜ RASIS doktoritöö «Postsotsialistlikud maskuliinsused, identiteeditöö ja ühiskondlik muutus: uurimus sooidentiteedi diskursiivsest taastootmisest uudsetes olukordades» 14. detsembril 2012. Töö juhendajateks olid Prof. Jeff Hearn (Hanken School of Economics) ja Dr. Leeni Hansson (TLÜ RASI). Töö on allalaetav SIIT.

Tagasi üles