Kas tuju mõjutab moraalseid otsuseid?

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Segaduses inimene.
Segaduses inimene. Foto: SCANPIX

Kujutle, et seisad jalakäijate sillal rongirööbaste või trammitee kohal. Mööda seda liigub ilma juhita sõiduk, mis ligineb rööbastel seisvatele inimestele. Sinu kõrval on turske mees. Ainus võimalus raudteel seisjaid päästa on mees sillalt alla lükata. Tema keha peatab sõiduki ja raudteel seisjad jäävad ellu. Kas suudad ohverdada ühe inimese, et päästa viis elu?

Selle rongiprobleemi nime all tuntud mõttemängu mõtles välja inglise filosoof Philippa Foot. Sarnastele valikutele mõeldes oleme kindlad, et see peegeldab meie sügavaid sisemisi veendumusi. Paraku sõltuvad ka keerukad otsused emotsioonidest, kirjutab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.

Saksamaa Regensburgi ülikooli psühholoog Bernhard Pastötter lasi vabatahtlikel katsealustel rongiprobleemi üle juurelda siis, kui inimesed olid erinevas meeleolus.

Üks vabatahtlike rühm kuulas Mozarti «Väikest öömuusikat» ja kirjutas selle saatel üles meeldivaid mälestusi. Teine grupp kuulas Samuel Barberi «Adagiot keelpillidele» ning pidi meenutama ebameeldivaid seiku. Kolmanda rühma liikmed kuulasid Kraftwerki pala «Pocket Calculator» ning panid kirja neutraalseid elujuhtumeid.

Seejärel kirjeldasid uurijad vabatahtlikele rongiprobleemi. Osalt inimestelt küsiti, kas nende arust on sobilik olla aktiivne ning sillal seisev mees alla lükata. Ülejäänutelt uuriti, kas nende arvates oleks kohane jääda passiivseks ning jätta kõrvalseisja rahule.

Tuli välja, et heatujulised inimesed nõustusid sagedamini neile esitatud küsimusega. Kui neilt uuriti, kas mehe sillalt alla lükkamine on sobilik, olid nad nõus seda tegema. Kui küsiti mittetõukamise kohta, nõustusid nad ka sellega. Halvas tujus inimesed kippusid vastama pigem eitavalt.

Katsetulemused klapivad hästi teooriaga, mida tuntakse moraalse mõtte hüpoteesi nime all. Kui inimene on heas tujus ja talt küsitakse, kas sillal oleva mehe võiks alla tõugata, hakkab vastaja seda kaaluma. Positiivne meeleolu mõjutab mõtlemist ning paneb tundma, et selline käitumine on igati õige. Küsides mittelükkamise kohta, hakkab ka see tunduma sobiva tegutsemisviisina. Kehval tujul on samasugune mõju, kuid vastupidises suunas.

Tundeid peetakse sageli loogilise mõtlemise vastandiks. Nagu uurimus näitas, töötavad need pigem koos ning neil mõlemal on inimese käitumisele oluline mõju.

Pastötteri sõnul oleks põnev uurida, kuidas erinevad tunded mõjutavad moraalseid otsuseid. Näiteks võib halvas tujus inimene olla vihane või hoopis kurb. Need emotsioonid on väga erinevad. Kas ärritunu teeb teistsuguseid otsuseid kui nukker inimene?

Uurimus näitas selgelt, et meie moraalipõhimõtteid muutuvad sõltuvalt sellest, milline on meeleolu ja kuidas küsimus on esitatud. Inimmeel on niivõrd muutlik, et võib-olla peaksid ka seadused sellega rohkem arvestama.

Uurimus ilmus ajakirjas Cognition.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles