Sa ei ole üksi: emade kurnav võitlus vägivaldsete isadega

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaader saatest "Sa ei ole üksi". Pildil on näitleja.
Kaader saatest "Sa ei ole üksi". Pildil on näitleja. Foto: Kanal 2

Isa ähvardus lapsele: «Kui sa minuga kohtuma ei tule, siis panen sinu emme vangi, võtan ära sinu raha ja ka kassi.»

Eelmisel nädalal alustati saates «Sa ei ole üksi» arutelu, kas Eesti õigussüsteem on ikka õiglane, silmas pidades just laste huve. Tänane saade keskendus paraku samale teemale, sest neid emasid, kes oma lapse õiguste tagamiseks kohtuteed peavad käima, on üleliia palju.

Kas kohtumised lahus elava vanemaga on ikka igal juhul lapse parimates huvides?

Saates nägime kahe ema lugu. Mõlemad naised on käinud kohtuteed juba 5 aastat. Piia lapse tervis on saanud tänaseks tõsiselt kahjustada – selle aasta kevadel määrati pojale raske puue. Kohtumenetlus on toimunud terve lapse eluaja. Kertu tütar on aga seitsmene, viis aastat oma lapse elust on temagi kohtuteed käinud. Naine on käinud läbi kõik kohtudistantsid – esimesest kolmandani, ja kolmandast on ta taas tagasi esimesse menetlusse saadetud. Saates oma loo rääkinud naisi ühendab ka see, et mõlemad on põgenenud vägivaldsest paarisuhtest – Piial tuli sõna otseses mõttes lahkuda paarikuuse imikuga ning Kertu lahkus juba siis, kui oli alles lapseootel.

Kas on see isaarmastus või magus kättemaks, aga täna nõuavad mõlemad isad lapse ainuhooldusõigust.

Kertu: «Ta ei olnud isegi isana kirjas: isa koha peal oli tühi koht - ta keeldus tütart oma nimele võtmast. Poole aasta pärast vormistasime ta siis lõpuks isaks, peale mida tuli kohe järgmine kohtukutse: laps tuleb minult ära võtta». Naine võitles aasta aega, kuniks talle tehti selgeks, et kui ta lapse isa nõudmistega nõus ei ole, võetakse laps temalt hoopis ära. Kertu kirjutas paberitele alla ning kohtumised lapse isaga said olla seaduslikud. Alguses uskus noor ema, et ehk mees on tõesti õppinud ja tahab oma tütrega aega veeta, ent ei möödunud kaua, kuniks tütar tuli isa juurest koju kehavigastusega. Kehavigastustega, mis jäid korduma.

Suhtlusõigus näeb ette, et lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga ning vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab suhet teise vanemaga. Just sellest seadusest lähtuvalt kasutavad vanemad, kes pole sisuliselt päevagi olnud vanemad, seda seadust relvana. Mees, kelle juurest naine on kunagi lapsega põgenenud, saab nõuda kohtumisi ka ilma ema nõusolekuta. Kohtumenetluse käigus pole arvesse võetud ka salvestisi, kus laps kisab ja palub, et isaga kohtumine ära jääks.

Ema rääkis traumadest kohtus, esitades ka oma sõnade tõestuseks fotosid ja tunnistusi, kuid neid ei peetud piisavaks. «Usuti isa, kes kõike eitas,» ütleb naine.

Psühholoogi soovitusi kohtumised isaga lapse tervise huvides katkestada, ei pea lapse esindaja oluliseks. Tema toetab hoopis nõuet, et ema vaimse tervise kohta tuleb teha ekspertiis, sest: «Lapse hirm ja haigused ei ole isa käitumisest, vaid ema oskamatusest last kasvatada».

Euroopa Inimõiguste Kohus on oma hiljutises lahendis «Y.C vs Ühendkuningriik» öelnud, et kui endiste peresidemete säilitamine on kahjulik lapse tervisele ja arengule, pole vanemal õigust nõuda peresidemete säilitamist. Laps on langenud Eesti õigussüsteemi ohvriks.

«Sa ei ole üksi» on Kanal 2 eetris kolmapäeviti kell 21.00.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles