Miks on nii palju murtud südameid ja paljud suhted ei toimi? Miks on suhe vahel nii raske ja valus? Mis suhe! Kui oleks üldse mingi suhe, ohkavad paljud. Üksindusest ja igatsusest nagu polekski pääsu. Ja siis veel see tingimusteta armastus, millest kõik räägivad! Mis asi see veel on?!
Üks mu tuttav tegi mulle kunagi ettepaneku esineda teemal õnnelik suhe. «Maailmas on palju naisi ja mehi, kes otsivad oma unistuste partnerit. Sina istud siin ja ei tee midagi,» ütles ta. Ma olin selleks ajaks juba aastaid olnud õnnelikus abielus. Minul on hästi, mul on suva, kuidas teistel läheb, mõtlesin tookord. Pealegi, mis õigus on minul öelda, mida teised tegema peaksid, kirjutab Tiina Tiitus portaalis Alkeemia.
Õnneks oli mu tuttav järjepidev ja kiusas mind oma ettepanekutega edasi. Lõpuks mõtlesin, et olgu pealegi, ma räägin, mida olen kogenud ja mida mina sellest asjast arvan. Oma ehmatuseks mõistsin, et ma ei tea, kuidas või miks see juhtus. Ma ju tean, milline on «tavaline suhe». Ma teadsin, et midagi olulist oli minus muutunud ja ma nägin maailma täiesti uutes värvides. Ometi ei teadnud ma, mis oli juhtunud ja kuidas seda teistele edasi anda.
Siinkohal tulid mulle appi mu vaimsed saatjad ja näitasid mulle, mis juhtus. Kõigepealt tuli taipamine sellest, kuidas enamus suhteid energeetiliselt välja näevad. See pilt, millest ma nüüd räägin on sümboolne: mees ja naine seisavad näod vastamisi ja hoiavad kätest kinni. Nad on sõlminud liidu. Nende ühine maailm jääb nende vahele. See on nii armas!
Nii nad algul vähemalt arvavad. Nii saadakse aru praeguses maailmas õnnelikust suhtest: ta on nii armas, ma lähen talle veel lähemale, mõtlevad partnerid. Kuid lähenedes muutub maailm nende vahel aina väiksemaks ja ahistustunne kasvab.
No teeme siis maailma suuremaks tagasi! Partnerid kaugenevad ja lõpuks kasvavad lahku... ei nii ma ka ei tahtnud! See olukord tundub lahendamatu. Partner selles stseenis on meie enda vastassoo energia. Otsime tasakaalu mees- ja naisenergia vahel meie endi sees. Elukaaslased ainult peegeldavad seda, mida me vastassoost arvame.
Ma proovin liikuda edasi oma isklikul teel, mõtleb üks partneritest. Seda ma teengi, selleks ma ju siia tulin. Kuid kui edasi liikuda, on teine tee peal ees ja liikumise suunad on täiesti vastupidised. Kuid pole hullu, me oleme partnerid ja läheme edasi koos!
Aga kus on see suund, kuhu me koos läheme? Koos minek on üks kohmakas ukerdav polka. Tõesti, väga kohmakas ja lausa väljakannatamatu. On vaja suurt kannatlikkust, et mitte vihaseks saada. Kõik emotsioonid aga peegelduvad sellises olukorras partnerite vahel edasi-tagasi automaatselt. Viha, hirm, lootused, unistused, tunnustus ja kõikvõimalikud muud tunded peegelduvad teineteisele lõpmatu kajana tagasi. See on üks suur koogel-moogel ja keegi ei saa aru, kes alustas ja kes on süüdi. Sina! Sina! Sina! See on tingimustega armastus, mis tuleb enne ära kogeda, kui oskame astuda tingimusteta armastusse.
Siinkohal juhtus mu nägemuses maagiline hetk, mis muutis minu jaoks kõik. See oli hetk, kui ma tundsin ära oma abielu kokkuleppe. Ma lasin lahti oma parema käe ja mu kujuteldav partner lasi vabaks oma vasaku käe ja me pöörasime näod samasse suunda. Sel hetkel muutus maailm lõputuks.
Käest kinni hoides saab hüpata, joosta, käia, tantsida... ja me liigume samas suunas. Selleks, et suhelda, on vaja nüüd partneri poole pöörduda, kui on vaja abi või midagi põnevat jagada. See pole enam automaatne. Elementaarne viisakus, mida on vanas pildis väga raske säilitada, muutub uues kergeks ja iseenesest mõistetavaks. Nüüd on vabadus, nüüd saab keskenduda oma teele ja maailmaga suhtlemisele.
Ma teadsin, et ei pea enam kunagi suhte pärast kannatama. Mina polnud targem ega parem kui need, kes sellist enda ja partneri vabastamist enda sees pole veel teinud. Ma lihtsalt otsustasin, et ma ei lähe vanaviisi sekunditki edasi, tulgu mis iganes. Otsus. Need on need julged vabakslaskmise hetked ja saavad alati külluslikult tasutud. Saame selle, millest oleme valmis loobuma, siin ei ole võimalik trikitada. Näiteks, kui ütlen teistele, et jah, lasin küll linnukese lendu aga ise olen salaja ta jala külge tamiili sidunud, nii igaks juhuks.
Küsin tihti naistelt, miks neil on meest vaja. Enamasti vastatakse, et nad tahavad kellelegi toetuda, nad tahavad ennast tunda vajalikuna ja ei taha tunda üksindust. Väga populaarne vastus on, et nad tahavad tunda lähedust. Väga palju räägitakse andmisest ja saamisest. Mul on neid kerge kiusata, kui pakun, et nad võiks võtta koera või läheks abistama voodihaiget inimest. Keegi ei taha olla teise igavuse peletaja või kargud, millele toetuda. Kui aga vastuseks tuleb, et tahan oma elu kellagagi jagada, on käsi juba ukselingil.
Pole midagi olulisemat vabadusest. Armastus ei nõua kompromisse ega tõestust. Armastus on kerge ja lihtne. Me ei pea tegelikult üldse suhtes olema, see on meie esimene vaba valiku koht. Armastavas suhtes tunneme ennast alati täielikult iseendana ja meil on vabadus valida. Kuid kui meil on täielik vabadus valida, siis valimegi olla armastavad, hellad, rõõmsad, õnnelikud, ulakad ja seiklushimulised. Siit algab suurim seiklus.