Trenn, lemmiklooma paitamine ja kellegi kallistamine on tavapärased nipid tuju tõstmiseks, kuid need on ka veidi igavad. Enda rõõmustamiseks on olemas veel üsna kummalisi võimalusi.
Kuus veidrat asja, mis teevad õnnelikuks
7. veebruar 2013, 09:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pisarakiskujad»
Kui tahad oma tuju tõsta, vaata mõnd traagilist filmi, mis ajab sind nutma. Pärast seda meenub sulle, mis on sinu elus hästi ja tunnedki end paremini, kinnitavad Ohio riikliku ülikooli teadurid. Mida kurvem lugu, seda õnnelikumana end pärast tunned, kirjutab Prevention.
Vananemine
Aju-uuringud on näidanud, et kui me märkame midagi head (näiteks maitsvat koogikest, armsat beebit, lahkust vms), siis reageerib aju sellele olenemata vanusest ühtemoodi. Vananedes aga reageerivad neuronid negatiivsetele asjadele vähem intensiivselt. Positiivne on seega ülekaalus.
Võlts naeratus
Enda naeratama sundimine pole sugugi halb soovitus. Kui üritad ehtsat naerutust teeselda (nii, et silmanurkadesse tekiksid kortsukesed), siis leevendab see ka päriselt stressi ja tõstab tuju. Kansase ülikooli uurijad asetasid katsealuste suhu söögipulgad ning palusid neil naeratada tavaliselt, laialt ja olla ka neutraalse näoilmega. Seejärel paluti neil teha mitmeid ebameeldivaid teste. Näiteks pidid nad pistma oma käed jääkülma vette ja muud sarnast. Neil, kes naeratasid (kas või sunnitult), oli pärast katset madalam südame löögisagedus, mis näitab, et see ei tekitanud neis stressi.
Neljapäev
Kui sinine esmaspäev, tõre teisipäev ja kole kolmapäev on läbi, siis neljapäeval on tuju juba parem. Seda väidavad Londoni majanduskooli uurijad, kes jälgisid Mappiness nutitelefoni rakenduse abil 45 000 inimese tuju. Neljapäev on uus reede!
Laste nimel vähem pingutamine
Kanaemad, võtke vabalt. Emad, kes usuvad, et nad peavad alati oma vajadustest laste pärast loobuma ning kelle õnnetunne sõltub lastest, on depressiivsemad kui lapsevanemad, kelle arvates «piisab kah» suhtumine on … piisav. Kui sa ei suuda enda pärast rõõmus olla, siis tee seda laste nimel. Kui ema on õnnetu, siis rikub see ka ema ja lapse vahelist suhet ning võib omakorda suurendada depressiooni, ärevushäirete, madala enesehinnangu ja lapse kooliprobleemide tekkeriski.
Ajalehe lugemine
Kui sa ei ole lehetellija, siis tasub omale koju Postimees tellida või lugeda online-uudiseid. Marylandi ülikooli uuringust tuli välja, et televiisori vaatamise asemel ajalehe sirvimine on peamine erinevus kõige õnnelikema ja kõige õnnetumate inimeste vahel. Uurinu käigus analüüsiti enam kui 30 000 inimese vaba aja harjumusi.