Kas su lapsel võib olla söömishäire?

Kerti Kulper
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Varemalt peeti söömishäireid «teismeliste tüdrukute» haiguseks, kuid see ei vasta enam tõele. Üha rohkem mehi, poisse ja järjest nooremaid lapsi vajab ravi söömishäirete puhul.

Ameerika elanikkonnas on umbes 35-37 protsendil tüdrukutest probleeme ekstreemsete dieetide, paastumise, esile kutsutud oksendamise, salendavate tablettide või kõhulahtistite tarbimisega, vahendab GalTime.

Veelgi hirmuärtavam on fakt, et 42 protsenti 1.-3. klassi tüdrukutest avaldas arvamust, et sooviksid saledamad olla.

Need numbrid on šokeerivad, kuid paljud vanemad pole teadlikud, et söömishäired võivad esineda lisaks teismelistele ka noortel lastel. Vanemad peaks end söömishäirete teemal harima, et paremini ohumärke märgata.

Millised on kõige tavalisemad ohumärgid, et lapsel või teismelisel võib olla söömishäire?

  • Silmnähtav kaalulangus või pidev kaalukõikumine.
  • Mure kaalu, toidu, toiduaine koostise ja dieedi pärast.
  • Liigne vedeliku tarbimine või nälja eitamine.
  • Toidukordade vahelejätmine.
  • Sõpradest ja tegemistest võõrandumine.
  • Esile kutsutud oksendamine, kõhulahtistite või salendavate tablettide kuritarvitamine.
  • Range treeningrežiim.
  • Muutused riietumises, näiteks liialt suurte rõivaste kandmine, et varjata keha või paljastavad riided, et uhkustada kaalulangusega.

Kui lapsevanemama tunned muret võsukese toitumisharjumuste või ekstreemse treeningu pärast, on oluline probleemile varakult silma vaadata. Sekku pigem varem kui hiljem ja aita lapsel professionaalset abi leida. Kui kahtlustad, et lapsel on toitumishäired, keskendu tema tervisele, anna märku, et oled suhtlemiseks olemas ja algata sel teemal vestlusi.

Kuidas teha esimesed sammud lapse aitamise suunas?

Ära süüdista. Selle asemel, et vihjata, et lapse toitumisharjumused on murettekitavad, küsi otse, näiteks: «Olen märganud, et sa pole viimasel ajal magusat söönud. Kas sel on mingi põhjus?»

Ole toetav. Rõhuta, et lapsel ei teki sellest probleeme, vaid et oled tema pärast mures ja tahad talle toeks olla.

Ole kindel. Kui oled lapse tervise pärast niivõrd mures, et arvad, et ta peaks arstile minema, räägi lapsele, mis võib juhtuma hakata.

Otsi kvalifitseeritud allikaid. Perearst, lastearst või söömishäiretega tegelevad asutused on head infoallikad, et paremini söömishäireid mõista ja lapsele parimat ravi leida.

Kui su lapsel on söömishäire, ära ürita leida süüdlast. Söömishäired on keerulised vaimsed haigused, mida võivad tekitada mitmed asjad. Söömishäire pole kunagi ühe inimese või lapsevanema süü. Olles võimeline ohumärke ära tundma ja ravis aktiivselt osalemine võivad aidata luua hea ravikeskkonna.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles