Selgeltnägija Ilona Kaldre on pannud endast rääkima vähemalt kuuendiku planeedist. Täna õhtul saab PBK kanalilt näha, kuidas läheb tal ülitugevate osalejatega ülemaailmse «Selgeltnägijate tuleproovi» finaalis.
Ilona Kaldre: selgeltnägija pole mustkunstnik!
26. jaanuar 2013, 10:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilona Kaldre mõistis juba lapsena, et on pisut teistsugune kui teised. Süda paremal ja maks vasakul – selliseid inimesi on üks miljonist. Avastanud oma selgeltnägemisvõime päris varakult omaealistega mängides, arendas ta seda edasi, ning nüüd on tulemus käes – Ukrainas toodetud saatesarjas, mis paneb proovile tugevaimad sensitiivid mitmest riigist, on ta olnud hämmastavalt edukas. Saatesse sattus ta pärast Riias lindistatud Balti riikide «Selgeltnägijate tuleproovi» võitmist, olles enam kui 200 osalejast edukaim.
Vene- ja ukrainakeelses saates polnud Kaldrel raske toime tulla – kuigi ema soomlane ja isa sakslane, on tema elu möödunud venekeelses keskkonnas ja vene keel on ka tema kodune keel.
Tänu telesaadetele on Ilona Kaldre elu tohutult muutunud, ent suurepärased suhted abikaasa Dmitriga pole seetõttu kannatanud. Läinud nädalavahetusel võisid selles telepildi kaudu veenduda ka kõik vaatajad.
Nimelt pidid kolm finalisti kinnisilmi läbima maapinnast 15 meetri kõrgusele ehitatud raja, ainsaks abiks sihtpunktis ehk helikindlas klaaskabiinis viibiva lähedase inimese juhtnöörid, mida võistlejail tuli tabada mõtete kaudu.
Kuigi alles hiljuti viibis Ilona Kaldre Eestis, venisid siinsed järjekordsed televõtted lausa öötundidesse ja nii jäi meie kohtumine ära. Ometi leidis naine aega, et küsimustele meilitsi vastata.
Sõitsite esmaspäeval taas Ukrainasse – millega seoses?
Pendeldangi praegu kahe maa – Eesti ja Ukraina – vahet. Eestis on mu kodu, pere ja lähedased, Ukrainas aga kestavad uue teleprojekti «Juurdlust toimetavad selgeltnägijad» võtted, kuhu mind kutsuti pärast ülemaailmset «Selgeltnägijate tuleproovi». Töö uues projektis on äärmiselt keeruline ja pingeline, nõudes mitte ainult tähelepanu keskendamist, vaid ka keha- ja vaimujõu kontsentreerimist.
Millistes projektides olete üldse osalenud ja kuidas on olnud tulemused?
Võitsin Baltimaade «Selgeltnägijate tuleproovi», selle loogiliseks jätkuks sai ülemaailmne, mis oli samuti tulemuslik – jõudsin finaali ja saavutasin... (millise koha, jätame siinkohal põnevuse tekitamiseks saladuseks; saade algab PBK kanalil kell 20.20 – toim).
Kindlasti võib «projektide» hulka arvestada ka minu töö rahvusvahelises Vinogradovi keskuses Moskvas, kus keskendutakse teadmata kadunud inimeste otsingutele. Et sellelgi tööl on tulemusi, kinnitab fakt, et rahvusvahelised eksperdid tunnistasid mu esimese klassi selgeltnägijaks, ning see on ka suuresti nüüd mu tegevuse põhisuuna määraja.
Eestigi telekanalites on salvestatud mitu saadet mu osalemisest rahvusvahelistes ettevõtmistes ja see on kõige tähtsam. Sest see, kuidas sinusse suhtutakse kodus, on alati tähtsam sellest, mida sinust arvatakse mujal. Minu jaoks on see nii.
Milline ülesanne ülemaailmses «Selgeltnägijate tuleproovis» oli teile kõige raskem?
Kõige raskem ülesanne oli seotud tulega (ühes episoodis lahvatas propaanileek, Kaldre sai esimese astme põletushaavu ja sattus ühe Kiievi haigla reanimatsiooniosakonda – toim). Tuli, see on ju võimas ja ettearvamatu, taltsutamatu jõud!
Ükskõik millise stiihiaga kokku puutudes, olgu selleks siis vesi, tuli, õhk või maa, jääb inimene alati alla, seda ei suuda ta kunagi taltsutada, temaga on võimalik vaid üritada kokku leppida, üritada teda mõista…
Mida on teleprojektides osalemine teile andnud?
Vägagi palju. Esiteks kogemusi. Kogemused on justkui salateadus, mida võimalik vaid isiklikult omandada. Teiseks enesekindlust, aga seda vaid teatud mõttes. Oli ju osalemine «Tuleproovi» saates võimalus iseennast, oma oskusi paremini ja sügavuti tundma õppida.
Näiteks ei teadnud ma enne «Tuleproovi», et suudan näha läbi seina. Nii et isegi saate proovivõtetel osalemine andis kogemusi. See oli justkui omaette võistlus, aga mina võtsin seda pisut teisiti – kui võimalust iseennast tundma õppida.
Öelda aga, et see kõik oli väga kerge, ei saa – psüühiline ja emotsionaalne pinge osutus väga suureks, kuid selleks mul selgeltnägemise anne ongi, et suuta sellega ka ebaharilikes tingimustes toime tulla. Ekstreemses olukorras sõltub väga palju ülesandele keskendumisest ning oskusest end muust välja lülitada.
Kuidas on kiire tuntus mõjutanud teie suhteid mehe ja pojaga?
Nad on mul delikaatsed meesterahvad ega lase end tühiasjadest häirida. Ei tohigi olla selline tolmuimeja, mis endasse igasugust jama tõmbab. Aga ümberringi on seda palju – igasugu õelat suhtumist ja kuulujutte, kes teab millest tulnud, ja visasid soove tungida mu eraellu. On väga oluline säilitada tasakaalu, et edasi liikuda ning minna appi sinna, kus sellest kasu on, olla õigel ajal õiges kohas, kus see on tõeliselt vajalik.
Kas teil on plaanis hakata Eestis nõustamisteenust pakkuma?
On küll selliseid mõtteid, kuid praegu olen projektidega väga hõivatud. Ausalt öeldes kaasneb nendega alati üks tühi-tähi, suure hulga inimestega lävimine, hoopis teistsugune elurütm, kui mulle omane. Kui projektid läbi saavad, kavatsen küll inimeste vastuvõtuga tegelema hakata, kuid praegu on see vaid plaan.
Milliste küsimustega teie poole enamasti pöördutakse?
Mul pole sellele küsimusele vastust. Esiteks sellepärast, et selline info on konfidentsiaalne. Kas teie tahaksite, et teie probleemist avalikult räägiksin? Vaevalt. Nii et halastagem üksteisele! See on eriti tähtis praegu, mil ümberringi nõnda palju kurjust ja väsimust.
Küsimused on väga erinevad, nagu elu isegi. Inimesi ühendab vaid tõik, et pisarad on kõigil ühtviisi kibedad ja mure paneb neid ühtviisi nutma.
Kui keegi väidab, et kahtleb teie andes – mida te talle ütlete?
Mitte midagi. Miks peaksin hakkama kedagi milleski veenma? Kes saab mind sundida midagi tõestama? Kui ei usu, ärge uskuge! Kordan: mu andel on sootuks teistsugune eesmärk kui hakata seda tõestama neile, kes seda kõigest väest eitavad.
Minu poole pöörduvad inimesed, kes teavad, et neil on mu abi vaja. See on töö, mis vajab kogu tähelepanu, jõu ja teadmiste koondamist, ning kavatsen neid omadusi rakendada inimeste abistamisel, mitte millegi tõestamisel.
Selgeltnägija pole ju mustkunstnik, kes vaataja soovidele vastu tulles näitab, kuidas ta üht või teist trikki teeb. Olen kindlalt veendunud, et selgeltnägemine ei nõua üldse mingit tõestamist.
Andke palun lugejatele nõu, kuidas kaitsta end näiteks halbade kavatsustega vestluskaaslase eest.
Vaevalt suudan millegagi üllatada, kuid soovitan võtta suletud kehaasendi, hoides samas vestluskaaslasega silmsidet, kuid pikalt ärge ikkagi talle silma vaadake. See on üldine soovitus, mis sobib kõigile.
Nõiasõnadel ja amulettidel on suurem vägi, nii et õppige neid tundma ja valige see õige, kuid pidage meeles, et universaalseid abivahendeid, kaitsmaks teid ükskõik mille eest, pole olemas. Iga inimene on kordumatu. Õppige ennast kuulama, õppige ennast tundma! Selgeltnägija võib teid aidata, kuid elus mängib põhirolli inimene ise.
Arvamus
Selgeltnägija Kristi
Eesti «Selgeltnägijate tuleproovis» osalenu
Julgetest ja hakkajatest inimestest arvan ma alati hästi! Loomulikult on Ilona minu jaoks tegija. Proovige ise saates nii kaugele jõuda – koos kõigi «lisadega», mis sellega kaasneb. Minu soov temale: olgu sina ja sinu pere õnnistatud ja armastatud ja kaitstud. Mida ma arvan Ilonast inimesena, saan aga öelda alles siis, kui olen temaga tuttav või tean tema tegemistest rohkem.
Nõid Nastja
Eesti «Selgeltnägijate tuleproovi» võitja
Ma pole vaadanud ühtki saadet, milles ta osaleb, ega tunne teda. Ja ega tahakski kellelegi hinnangut anda.