Šokolaad ja piim teevad targaks?

FOTO: SCANPIX

Šveitslaste ja rootslaste hulgas on arvukalt nobeliste. Miks see nii on?

Möödunud sügisel arvutas New Yorgi südamearst Frank Messerli välja, et riikide keskmise šokolaaditarbimise ja Nobeli preemiate arvu vahel on statistiliselt oluline seos, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator. Biokeemiliselt võiks seda põhjendada kakaoubades leiduvate flavonoididega, mis mõjuvad ajule hästi.

Messerli avaldas oma arvutused ajakirjas New England Journal of Medicine. Arst lisas artiklile humoorika kommentaari, kus soovitas šokolaadi täpse mõju kindlaks teha kliiniliste katsetustega. Lisaks soovitas Messerli järele mõelda, kuidas tõlgendada statistiliselt olulisi seoseid. Nobelistide arvu ja söödud šokolaadi koguse vahelised seosed võivad olla kaudsed.

Maiustused on luksuskaup ning neid süüakse suurtes kogustes vaid rikastes riikides, kus ainuüksi heal tasemel haridus suurendab šansse tippteaduse arenguks. Kindlasti pole mõtet uskuda, et ainult šokolaadisöömine tagab Nobeli auhindade saju.

Inglismaa Gloucestershire´i haigla neuroloogid töötasid Messerli andmestikuga edasi. Sarah Linthwaite otsustas lisaks uurida, milline seos on Nobeli preemiate arvu ja piimatoodete tarvitamise vahel. Rohke piimajoomine võib viidata tugevale koolisüsteemile ja laste tervislikule toitumisele. Samuti mõjub närvisüsteemile hästi piimas olev D-vitamiin.

Selgus, et riikides, kus on kümne miljoni elaniku kohta kõige rohkem nobeliste, juuaksegi palju piima ning süüakse suurtes kogustes piimatooteid.

Esikoha sai Rootsi, kus elanikke on pisut üle 9 miljoni, Nobeli preemia on saanud kokku 30 inimest. Keskmine rootslane tarvitab aastas 340 kilogrammi piimatooteid. Tõsi küll, ka Nobeli preemia komiteed kogunevad Rootsis.

Šveitslased armastavad samuti piimatooteid – aastas kulub neid iga elaniku kohta 300 kilogrammi. Nobeli preemiaid on saanud 26 inimest.

Tohutu rahvaarvuga Hiina on saanud vaid 9 Nobeli preemiat. Piima seal ei armastata ja piimatooteid sööb hiinlane aastas vaid 25 kilogrammi.

Seega tundub järeldus klappivat. Kuid miks ei hiilga piimalembene Soome sama suure nobelistide arvuga kui Rootsi? Linthwaite möönis, et kui piimatooteid süüakse aastas ühe elaniku kohta rohkem kui 350 kilogrammi, ei pruugi sellel preemiatele enam mõju olla.

Uurimus ilmus ajakirjas Practical Neurology. Selle autorid tunnistasid ausalt, et armastavad nii piima kui šokolaadi.

Tagasi üles