Tardieu-Laurent, Rhône’i oru veinipagar

, veiniajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Janutekitav vaatepilt: tammevaadid on Tardieu-Laurenti peamised tööriistad.
Janutekitav vaatepilt: tammevaadid on Tardieu-Laurenti peamised tööriistad. Foto: Erakogu

Need joogid meenutavad kikivarvul kõndivat karu: pudelis on küll tunda loksuva ainese rohmakat massiivsust, ometi ei näita see kohe oma vägevat iseloomu. Elegants ärkab aastatega.

Veini valmistamiseks on vaja viinamarju. Viinamarjad kasvavad viinaaias. Kui aga juhtub, et marju veini valmistamiseks endal ei ole, tuleb need loomulikult kuskilt osta.

Michel Tardieul, kes 1994. aastal asutas koos Dominique Laurentiga veinimaja, ei ole endal endiselt ainsatki viinapuud, kuid see pole takistanud teda vähem kui kahekümne aastaga tõusmast üheks Rhône’i oru mainekamaks kvaliteetveini tootjaks. Seda kinnitavad sajapalliskaalal 90 ja 96 vahele jäävad punktid kõikvõimalikel viimaste aastate hindamistel maailma eri paigus ja järjepidev kuulumine veiniajakirjade maailma saja parima veinitootja edetabelitesse.

Vanade väätide otsinguil

Negossiand’id ehk kokkuostetud viinamarjadest veini tootjad ostavad enamasti kokku viinamarju, pressivad neist mahla ja teevad sellest veini. (Eriti levinud on see suurte tuntud šampanjamajade puhul.) Tardieu-Laurenti skeem on mõnevõrra ebamugavam, kuid seda tulemuslikum.

Kogu Rhône’i orust on aastate jooksul üles otsitud sadakond hea mainega viinapuuaednikku-väiketootjat, kellel kasvavad aias 50–100-aastased Väga Vanad Viinapuud ja kelle maalapp asub heal pinnasel ning sellises kohas, kus on loota piisavas koguses kvaliteetset saaki.

Näiteks ainuüksi Châteauneuf-du-Pape’is on Monsieur Tardieu pikaks ajaks käed löönud 40 veinimajaga. Eestit külastanud önoloogist perepoja Bastien Tardieu sõnul ei ole nad ühegi viinamarjakasvatajaga kirjalikku lepingut sõlminud – meeste sõna maksab ning ilma ausa ja usaldava suhtlemiseta poleks ei ausat äri ega kvaliteetset veini.

Viinamarjade valmimisel hoitakse silma peal koos kasvatajaga, ja kui õige hetk käes, viib Tardieu oma vaadid marjaomanike juurde. Vastavalt piirkonnale ja soovitavale veinikarakterile on need kas tuliuued prantsuse Trocais’ tammevaadid (Hermitage, Côte Rotie) või juba aasta kasutusel olnud tünnid (Grenache’i põhiste veinide jaoks).

Pärast kohapeal kääritamist valatakse viinamarjakasvataja toorvein vaati, millega see järgmisel kevadel, veebruari paiku, viiakse Tardieu-Laurenti keldrisse. Seal ootab vein õiget aega, et pudelisse villitud saada. Veinide maitsepuhtuse säilitamiseks neid ei filtreerita. Nii valmib ühel aastal mõnda veini rohkem ja teisel aastal vähem, parimaid veine valmib mõnel aastal vaid paar tuhat pudelit…

Maison Tardieu-Laurenti tootevalik ei mõju jahmatavalt mitte niivõrd tänu tõsiasjale, et selles pikas reas on esindatud suurem osa Prantsusmaa Rhône’i oru veinipiirkondadest ja üht-teist lisaks Lõuna-Prantsusmaaltki, vaid iga üksiku veini kvaliteedi ja isikupära tõttu. On tunda, kui oskuslikult on veinide laagerdamisel kasutatud tammevaatide võimalusi.

Vaat kui peentööriist

Tõepoolest – tammevaat ongi Tardieu-Laurenti peamine tööriist, sest just sealne veinimeister otsustab, kui kaua ja millistes tünnides peab mujalt pooltoorena toodud vein küpsema. Olles õige aja valminud, lahustuvad need mõned tuhanded kastid kvaliteetveini janus maailmas nagu vihmapiisk ookeanis.

Ent müügile paiskamine ei tähenda muidugi, nagu oleks  vein valmis. Äsja pudeldatud Tardieu-Laurenti veinid meenutavad kikivarvul kõndivat karu – kuigi on tunda  pudelis loksuva ainese puuviljast, ehkki esialgu rohmakat massiivsust, ei näita nad tasakaalule vaatamata veel kaugeltki kogu oma vägevat iseloomu ja täit jõudu. Elegants ärkab veinis aastatega.

Ainult et ärge lootkegi, et sel hetkel, kui saabub õige aeg korke avada, Tardieu veine kuskil poes veel saada on.

Tasub proovida

Punane, kuiv ja täidlane Rasteau 2009 (14,5%, 30 eurot) lõhnab lausa moosiselt, magusate kirsside kõrval on aroomis üleküpsenud vaarikaid ja maasikaid ning kõike seda saadab koorene vanillisus. Lihtsas ja arusaadavas, ent üsna happeses maitses on vanillitolmust tammevaati (kaks aastat laagerdumist annab tunda) ja tugevat tanniinsust, mida saadab korralikult vürtsitatud maasikamoos. Järelmaitse on kõrbenud ning vürtsidest tuline. Vein sobib hästi seest roosa veisefilee kõrvale.

Vacqueras 2009 (14,5%, 35 eurot) lõpeb sama tuliselt kui eelmine vein, kuid keeleotsale jäävad veinis loksuva Syrah’ vürtsid järelmaitsena hoopis pikemalt tiksuma.

Enne seda näitab pargine keskmaitse tubakat, vanilli ja kohvisust. Lõhn on küll alguses kinni, aga kui vein natuke pokaalis seisab, avaneb võidunud rohelistes toonides aroomibuketis metsaalune ühes sambla, seente ja marjadega. Ilmselgelt ootab see vein uut külaskäiku kolme-nelja aasta pärast, aga kui ta juba avatud sai, siis tasub kõrvale proovida sama massiivset ulukiliha.

Veripunane, haruldaselt mahlane ja tumemarjane Cornas 2007 (13%, 40 eurot) on selgelt vein šokolaadisõltlastele: sigarikarbi lõhnas on põlenud vürtside ja võimsalt piprase moosi kõrval külluslikult kaneelikoort ja šokolaadi.

Maitses läheb šokolaad aina mustemaks. Veini põhiolemus tundubki olevat väga pikas ja võimsas järelmaitses, kuhu iga sõõmuga kuhjub üha enam õhkavat lagritsat ning purustatud kohviube. Kui prouad otsivad õhtust veini trühvlite kõrvale, siis see ta on.

Tardieu-Laurenti veine toob Eestisse Baltic Pack, osta saab neid Tallinnas WineWayst ja kaubamajast ja Veinipööningult ja Tartus vinoteegist Reserva.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles