Islandi tütarlaps võitleb valitsusega oma nime kasutamisõiguse pärast

Kerti Kulper
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Blaer (vasakul) ja tema ema Bjork.
Blaer (vasakul) ja tema ema Bjork. Foto: Scanpix Sweden / Scanpix

15-aastane Islandi tüdruk kavatseb kohtusse kaevata Islandi riigi, et saada ametlikult õigus kasutada nime, mille ta ema talle pani. Milles peitub probleem? Blaer, mis islandi keeles tähendab «kerge tuuleiil» ei ole valitsuse poolt heaks kiidetud nimede nimekirjas.

Nagu mitmes teises riigis, kaasa arvatud Saksamaal ja Taanis, on ka Islandil ametlikud reeglid, milliseid nimesid tohib lastele panna. Islandil on koostatud nimekiri 1712 mehenime ja 1853 naisenimega, mis vastavad kohaliku keele grammatika- ja hääldusreeglitele ning mis ametnike kinnitusel säästavad lapsi naeruvääristamisest, kirjutab foxnews.com.

Vanematel on õigus valida nimi nimekirjast või pöörduda erikomisjoni poole, kes siis nime kas heaks kiidab või tagasi lükkab.

Blaeri juhtumi puhul selgus, et tüdruku nimi ei ole aktsepteeritav, alles pärast lapse ristimist, kui preester Blaeri emale hiljem teatas, et see nimi pole nimekirjas. «Mul polnud aimugi, et see nimi pole nimekirjas, selles kuulsas nimede nimekirjas, kust valida tohib,» sõnas Blaeri ema Bjork Eidsdottir, kelle teada oli aastaid tagasi Blaeri nimi lubatud.

Blaeri kõigis ametlikes dokumentides identifitseeritakse teda nimega «Stulka», mis islandi keeles tähendab tüdrukut. 15-aastane neiu ütles, et on pidanud korduvalt pangas, passi taotlemisel ja riigi bürokraatiaga tegelemisel seletama, miks tema dokumentides just see sõna seisab.

Nimede seadus on aastate jooksul muutunud leebemaks – näiteks rokikuninga järgi on võimalik nüüd oma lapsele Islandil nimeks panna ka Elvis –, kuid nimede komisjon on tagasi lükanud sellised naisenimed nagu Cara, Carolina, Cesil ja Christa, sest c-täht pole Islandi 32-tähelises tähestikus.

Blaeri juhtum on esimene kord, kui keegi on nimede komisjoni otsuse kohtusse viinud. Tüdruku ema kinnitusel on nad valmis asja viima kasvõi riigi ülemkohtusse, kui komisjoni otsust ei muudeta 25. jaanuari istungil.

«Mitmed veidrad nimed on lubatud, mis muudab veelgi masendavamaks meie juhtumi, sest Blaer on täiesti tavaline Islandi nimi,» ütles Bjork Eidsdottir. «Peaks ju olema iga inimese õigus panna oma lapsele see nimi, mis sulle meeldib, eriti, kui see ei tee su lapsele mingil moel liiga. Ja mu tütar armastab oma nime.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles