Statistikablogi: rahvaloenduse andmed näitavad pruudipõuda

Kaart 1. 20–34-aastaste meeste arv 100 samas vanuserühmas oleva naise kohta omavalitsusüksustes, 31.12.2011. Allikas: statistikaamet

FOTO: Statistikaamet

Statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski kirjutab statistikaameti ajaveebis 2011. aasta rahvaloenduse andmete põhjal selgunud tulemustest, millest võib järeldada, et tulevikus on Eestis piirkondi, mille tüüpiliseks perekonnaks saab vanurist ema oma keskealise pojaga.

Enamikus Eesti omavalitsusüksustes on 20-34-aastasi mehi rohkem kui sama vanuserühma naisi, selgub 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetest. Paljusid piirkondi ähvardab tulevikus olukord, kus tüüpiliseks perekonnaks saab vanurist ema ja tema vanapoisist poeg.

REL 2011 andmetel iseloomustab Eesti omavalitsusüksusi võrreldes eelmise, 2000. aasta loendusega, rahvaarvu vähenemine. Kasvust saab rääkida vaid 30 omavalitsusüksuses, millest enamik asub Tallinna lähiümbruses, samuti Tartu ja Pärnu linna lähipiirkonnas. Kahtlemata ei tulnud rahvaarvu kahanemine üllatusena, kuid loendus kinnitas ja täpsustas neid trende.

Terendamas on pruudipõud

Rahvastikuteadlane Kalev Katus armastas rõhutada, et rahvaarv on üks paljudest rahvastikunäitajatest, millest soo- ja vanuskoosseisu vaatamata pole erilist mõtet rääkida. 12. detsembril avaldas Statistikaamet lõppenud rahvaloenduse andmed asustusüksuste rahvastiku soo- ja vanuskoosseisu kohta.

Kui analüüsida loenduse andmeid sellest aspektist, siis näeme, et paljudes omavalitsustes on 20–34-aastasi mehi saja sama vanuserühma naise kohta oluliselt rohkem. Vanuserühm 20–34 aastat on valitud seepärast, et enamik lapsi sünnib just selles vanuses naistel.

Kaart 1 näitab ilmekalt nn pruudiprobleemi olemasolu enamikus omavalitsusüksustes. Kaardil on punaselt ja roosalt märgitud need piirkonnad, kus saja 20-34-aastase naise kohta on juba üle 110 mehe ehk kus probleem eksisteerib või on oht selleks. Kõikidest omavalitsusüksustest eristub selgelt muidugi Peipsi järves asuv Piirissaare, kus see vanusegrupp puudub sootuks.

Kui võrrelda kahe loenduse vahel rahvastikku võitnud ja kaotanud omavalitsuste kaarti 20-34-aastaste meeste ja naiste suhtarvu kaardiga, siis torkab silma, et kasvava rahvastikuga piirkondades on 20-34-aastaste meeste ja naiste arv suhteliselt tasakaalus. Vastupidine seos nii selge pole — Ida-Virumaal on piirkond, kus 20–34-aastaste soovanuskoosseis on suhteliselt tasakaalus, aga rahvastik siiski väheneb.

«Pruudiprobleem» pole kahtlemata Eestis uus nähtus, küll on sellest viimasel ajal üsna vähe räägitud. Kuid nagu näitavad loendustulemused, on olukord kindlasti tõsine. Paljusid piirkondi ähvardab olukord, kus tüüpiliseks perekonnaks saab vanurist ema ja tema keskealine poeg või siis üksik mees — vanapoiss.