Kalaneljapäevad viisid eestlastelt kalaisu
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
15. aprill 2009, 10:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna algab Pärnus kalakonverents «Kala prespektiiv ja võimalus» ja kuna võrreldes Põhjamaadega söövad eestimaalased kala vähe, arutatakse seal ka võimalusi suurendada kala tarbimist Eestis.
Põllumajandusministeeriumi maaelu ja kalanduspoliitika asekantsler Toomas Kevvai rääkis Vikerraadio hommikuintervjuus, et üks põhjus, miks eestimaalased vähe kala söövad, võib peituda lähiminevikus.
«Eks siin on natuke ajaloolisi traditsioone, et mõnevõrra on ilmselt meie kalatarbimist mõjutanud ka paarkümmend aastat tagasi meil nii igapäevased olnud kalaneljapäevad, mis tegid kala mainele üsna palju kahju.»
«Ja teisalt eks eestlane on läinud ilmselt ka mugavamaks ja on neid mugavamaid tooteid, mida on kergem tarbida. Tihti ei olda ka harjunud kala tarbima, eriti nooremate inimeste hulgas, kala puhastamisest rääkimata,» arvas Kevvai.
Kolmas põhjus, miks kala söömine Eestis suhteliselt tagasihoidlikule tasemele on jäänud, on hinnad – saada on küll odavamat kilu ja räime, kuid hinnalisemad kalad rändavad enamjaolt kõrgema ostujõuga Euroopa turule.
«Eestis siin koha, ahven, kindlasti on sellised kalad, mille hind on küllaltki kõrge ja Eesti tarbijale hinna tõttu just vastuvõtmatu,» nentis Kevvai.