Miks me armastame staaride alastipilte? Eks vist ikka selleks, et tajuda hetkeks, et ka nemad on ühed meie seast – ka neil juhtub inimlikke apsakaid.
Miks on staaride skandaalid nii põnevad?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Prantsuse tabloid Closer avaldas topless-fotod hertsoginna Kate’ist, lõi see sumisema kogu maailma. Oli neid, kes asusid sensatsioonilisi fotosid isukalt uudistama ja avaldama, kui ka neid, kes mõistsid kuningliku paari privaattsooni tunginud fotograafi hukka.
Inglise õukonnale oli see lühikese aja jooksul juba mitmes hoop. Mullu jõudsid meediasse fotod poolpaljast Ibizal päevitavast Pippa Middletonist. Alles hiljuti saime aga tutvuda mahlaka fotoreportaažiga alasti prints Harry rajust nädalavahetusest Las Vegases.
Fotodele, mis kujutavad tuntud persoone osalises või täielikus alastuses, on loodud isegi eraldi veebilehekülgi.
Kuigi leidub küllaldaselt inimesi, kes mõistavad paparatsode nahaalse tegevuse hukka, ei takista see neil pilte uudishimust vaatamast. Hertsoginna Kate pidas mõeldamatuks, et keegi võiks selliseid pilte teha, veel vähem neid avaldada. Closeri toimetaja aga väitis, et need pildid peegeldasid rõõmu ja polnud mitte mingil juhul alandavad.
Kuulsus on üliinimene?
Levinud arvamus on, et prominentidele peaksid kehtima kõrgemad (moraali)standardid. Kui kuulsus satub skandaali, on lihtne teda hukka mõista, põhjendades, et ta on ise selles süüdi. Kui aga endal peaks sarnane olukord tekkima (näiteks saad svipsis peaga mõne lollusega hakkama), hakatakse kohe otsima situatsiooni pehmendavaid asjaolusid, stiilis «see oli inimlik eksitus, mis võib igaühega juhtuda».
Inimesed on loomult uudishimulikud ja neile meeldib näha, et ka edukatel läheb halvasti – see on otsekui tõendiks, et isegi nende elu pole nii roosiline. Ainus vahe on selles, et kui endal või mõnel lähedasel peaks sarnane olukord tekkima, hakatakse otsima vabandusi, kuulsuste puhul aga lähtutakse vaid loetust-nähtust – lihtsam on hukka mõista kui mõista.