Naaber tuleb koogiteoks klaasi suhkrut paluma ning oled kohe nõus andma. Miks?
Kas andmise rõõm on saamisrõõmust suurem?
24. november 2012, 13:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võimalik, et saate hästi läbi. Või on asi hoopis selles, et laenasid temalt möödunud nädalal midagi? Santa Barbara California ülikooli antropoloog Adrian Jaeggi uuris teenete vahetamist inimese lähimatel sugulastel šimpansitel, kirjutab Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator.
Teadlast huvitas, kas loomad käituvad kenasti sellepärast, et nad ootavad lähiajal või kaugemas tulevikus vastuteenet. Jaeggi andis ahvikarjas ühele loomale kotitäie toitu ning jälgis karja käitumist. Ta tahtis välja selgitada, millised loomad üksteisel parasiite otsisid ning kas see oli seotud puuviljade jagamisega. Katses osalenud šimpansid jagasid toitu igati ootuspäraselt oma pikaajaliste sõprade ja partneritega.
«Looduses kütivad šimpansid väiksemaid ahve ja on üsna tavaline, et kari jagab pärast jahti liha omavahel ära. See on väga sarnane küttide ja korilaste hõimutavadele,» selgitas Jaeggi.
Silumine, kratsimine ja karvades sobramine vabastab kehas endorfiine ning mõnutunne võib toiduomaniku lahkemaks muuta.
Mida näitab inimahvide käitumine inimese kohta? Jaeggi sõnul sarnaneb loomade käitumine inimese omale. Šimpanside suhted on pikaajalised ja neis ei peeta piinliku täpsusega arvet, kellelt on mida saadud. Samas on inimesed selliseks arvestamiseks võimelised. Põhjus võib peituda kultuuris ja üksteiselt õppimises.