Kummardus kadunud papsile ehk hea mälestus kirglikust jahimehest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mermeri kodurestorani perenaine Merrit Kiho pakub välja rammusa potiroa metssealihast.
Alljärgneva roa nimeks panin «Kummardus kadunud papsile ehk hea mälestus kirglikust jahimehest». Kui muud looma jahimees koju ei toonud, siis metssiga ikka, ja tänane roog, mida külalistele tegime, oli metsalooma kaelakarbonaadist. Jätkub kuuele aplale sööjale.
Retsept
Päev enne läks tarvis 200 g kuivatatud võiube (kui mujalt ei saa, siis Sadama turult). Neid tuleb vees leotada ööpäeva.
Uuel päeval läheb tarvis järgmisi komponente:
• 600 g sigaliha (metsast). Kui metsa käepärast pole, võib kasutada meelepärast kondita loomaliha.
• 200 g suitsust peekonit
• näpuotsaga jahu
• 2 suurt sibulat
• 1 küüslauk
• 4 porgandit
• purk purustatud tomateid
• klaas punaveini
• soola, musta pipart
• paar pisikest tšillikauna
• supilusikatäis rosmariinilehti
• võid ja oliiviõli
Puhasta ja haki sibul, küüslauk, viiluta kooritud porgandid, kurna oad, tee lihast ja peekonist kuubikud.
Pruunista malmpotis või ja oliiviõli segus peekon ning liha, tõsta siis potist välja. Kuumuta samas potis sibul, küüslauk, porgand. Pane liha ja peekon potti tagasi, soola, piparda, lisa ka tšillit, rosmariinist rääkimata. Puista üle vähekese jahuga, sega korralikult, lisa oad, purustatud tomatid, vein, lase keema, alanda tuli (üheksapallisel pliidil kolmele) ja lase nii kolm-neli tunnikest omaette podiseda.
Vajadusel lisa väheke vett. Et roog on piisavalt rammus, polegi kõrvale vaja muud kui rohelist salatit ja kääruke leiba.