Linnu toidulauda peab katma kogu talve vältel

Liis Velsker
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lindude söögimaja olgu parajalt väike, et liiga suured linnud/loomad löögile ei pääseks.
Lindude söögimaja olgu parajalt väike, et liiga suured linnud/loomad löögile ei pääseks. Foto: Toomas Huik

Aianduskeskuse Hansaplant aednik Eve Urva rõhutab, et linnu toidulaud peab olema talv läbi kaetud, vastasel korral jääb lind nälga.

«Kindlasti tuleb meeles pidada, et kui on hakatud lindudele toitu panema, siis tuleb jätkata, mitte jätta linnud keset talve söögita,» manitses Urva. «See oleks kuritegu nende vastu.» Eriti vajalik on see lumerohkel ja pakaselisel talvel, aga ka sulade järel, kui puud kattuvad jääga.

Paras aeg alustada lindude toitmisega on aedniku sõnul siis, kui päevane külm on kestnud mitu nädalat. Alustada ei tohi liiga vara, sest see meelitab meile jääma neidki linde, kes peaksid lõunamaale edasi lendama.

«Tavaliselt hakkavad tihased ennast õigel ajal ise akna taga näitama. Neil on vana toidulaud meeles ja nad paluvad, et seda uuesti täidetaks. Mõned tulevad väga julgelt ja koputavad nokaga aknalauale või aknale,» rääkis Urva.

Aedniku sõnul soovitatakse Inglismaal linde toita suisa aasta ringi, kuna seal on nii vähe metsa. Eestis oleks see liigne luksus, kuna loodust ja rohelust jätkub. «Mul jäi talvest jääke, mida linnud käisid suvi läbi söömas. Vares vaatas, nokk õieli, kuidas rasv tilgub. See oli väga tore vaatepilt,» naeris Urva.

Mõned poes müügil olevad linnumajad on spetsiaalselt rasvapallide jaoks ning ühtekokku võib sinna rippuma panna kasvõi kaheksa rasvapalli.

Lindude toidumaju on nii puidust kui ka plekist ja moodsama välimusega. «Inimesed eelistavad ikka looduslikust materjalist maju. Lindude seisukohast tegelikult vahet pole,» selgitas Urva. Tema hinnangul vaatavad inimesed ka seda, et uus linnumaja harmoneeruks inimeste omaga, ja paigutavad selle nii, et lindude toimetusi saaks aknast vaadata.

Maju saab nii okstele riputada kui ka maasse torgatud kepi otsa püstitada. Linnumaja võib kinnitada näiteks rõdu või veranda äärele.

«Esimene külm ja lumi pani inimesi ostma nii linnumaju kui ka -toitu,» kinnitas Urva.

Sagedamini pannakse lindude söögilauale päevalilleseemneid ja rasvapalle. Päevalilleseemneid müüakse poes kooritult või koorimata. Kooritud seemnete eelis on see, et linnud ei tekita nii palju prahti. Metsalindudele pakutakse poes rohkem maapähklisegusid, kuigi linnutoit on Urva sõnul tegelikult ikkagi kõik üks ja sama.

«Minu arust söövad linnavarblased täpselt sama toitu, mis tihased. Oma linnakodus nägin, et nad sõid isegi pekki samamoodi. Võtsid peki noka vahele, läksid lilleresti peale, tegid noka rasvast puhtaks ja tulid uue noosi järele,» kirjeldas aednik.

Toidulaual võiksid aedniku sõnul olla mõlemad – nii rasvapall kui ka terad. Kuigi rasvapalle toodab mitu firmat, ei usu Urva, et need palju erineksid. Rasvapallid valmistatakse veise- või searasvast. «Kui lind su rasvapalli ei söö, võib põhjus olla selles, et naaber pakub paremat toitu,» pakkus ta.

Kodukapist saab lindudele pakkuda kaerahelbeid, hirssi, tanguteri – kõiki teravilju, lisaks kõrvitsaseemneid. Lindude suur lemmik on Urva kinnitusel pekk, mille sisse on kasulik purustada munakoori. Searasv on ka energiarikkam.

Aga kui toidulaual on kõrvuti näiteks pekk, päevalilleseemned ja kaerahelbed, siis helbed lükatakse esimesena kõrvale. «Mingeid valikuid linnud siiski teevad,» möönis Urva.

Kindlasti ei tohiks toidulauale panna leiba, mis on linnule halb soolasuse ja happesuse tõttu. Urva ei soovita anda ka saia. «Sai teeb linnud laisaks ning lõpuks nad enam muud ei söögi ega otsi ise toitu.»

Süsivesikurikkad ja mineraalainevaesed jahutooted ei sobi lindude looduslikule toidulauale ja kahjustavad nende seedeorganeid.

Sõltuvus toidulauast tekib lindudel kohe. «Ma arvan, et nädalaga kindlasti,» täpsustas aednik.

Niiskus teeb toidulauale kahtlemata halba, sest saabuvate miinuskraadidega külmub toit ära. Selleks et toit ei külmuks, võiks kuivtoitu immutada toiduõliga. Õnneks on nokk piisavalt tugev, et toksida läbi ka jäätunud rasvapall. Linnumaja katus aitab toitu ilma eest kaitsta.

Et suurem lind väiksemat ei terroriseeriks, tuleb Urva sõnul teha spetsiaalsed majakesed, kuhu suurem isend ligi ei pääse, ning katta kinni suuremad avad.

«Linnakorteris on kindlasti probleem, et tuleb tuvi, kes pole üldse meeldiv lind. Tema mustab enda ümbrust ja sööb kõik toidu ära,» rääkis Urva. Kuid väikeste lindude õnneks ei suuda tuvi süüa kõikuvat rasvapalli, kuna tal pole kuskilt kinni haarata. Sama lugu on teiste suuremate lindudega.

«Rasvapalli soovitan ma tugevalt kinnitada, sest varesed kipuvad need ära viima,» lisas Urva.

Rotid on linnumajale ohuks siis, kui närilistel on võimalik maapinnalt majja sisse ronida. «Tänavu on päris mitmed inimesed küsinud, mida teha, kui rott on külas ja sööb kõik ära. Takistuseks võiks panna linnumaja jala külge allapoole avaneva plekist või plastist koonuse või mõne traadiriba. Rott on muidugi tark ja võib takistuse ületamise ära õppida. Natuke linnumajast kaugemale võib rotile panna mürki,» soovitas Urva.

Oravadki kipuvad linnumaju rüüstama ja teiste toitu ära sööma. Arusaamatuste vältimiseks on Hansaplantis müügil oravate toidumajake. «Orav on nii tark loom, et õpib ise maja katust avama ning võtab oma pähklid käpaga selle seest välja. Esialgu, kui söögilaud on oravale veel võõras, tasub pähklid panna aluse peale,» nõustas aednik.

71-aastane Nõmmel elav Vootele Mardi on lindusid toitnud ja neile pesakaste ehitanud juba lapsest saati, mil tal Hiiumaal koduhoovis seisis umbes 20 linnumaja. Praegu on tal koduaias lindude toidumajake ning kaks ise ehitatud pesakasti kuldnokkadele.

Lindude söötmisega tuleb Mardi arvates olla mõõdukas. Linde ei tohi hakata liiga vara toitma, sest siis nad mujalt enam toitu ei otsigi. «Neile väga meeldib, kui aias on kasvatatud päevalille ja lille pead pole ära võetud. Neile meeldib lennata päevalille peale ja sealt seemneid välja nokkida,» rääkis ta.

Praegu teeb Mardile kõige rohkem muret musträstas, kes sel aastal aias kõik kirsid ja sõstrad nahka pistis. Nüüd kipub lind ka toidumajas väiksemaid kiusama. «Ta lihtsalt tuleb ja istub toidu otsas ega lase väiksemaid ligi,» pahandas Mardi ning plaanib nüüd söögilauda kinnisemaks ehitada.

«Kui oled kord juba linnule toitu andnud, pead andma ikka pidevalt, sest nemad juba loodavad sinu peale ja võivad muidu nälga jääda,» rõhutas ka Mardi söötmise puhul järjepidevust.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles