Ilumaailmas on hakatud üha kindlamalt tagasi jõudma põhimõtete juurde, millest lähtuti aastatuhandeid tagasi Vana-Egiptuses – järjest enam hinnatakse kosmeetikumide puhul nende looduslikku koostist. Ideaalses ilutootes on tänapäeval ühendatud tõhus nahahooldus ja suurepärased meigiomadused.
Kuldne reegel toodete looduslikkuse jälgimisel on, et kui koostisosad passivad süüa, siis võiks sellist kreemi julgelt ka nahale määrida. Koostisosade lugemise ja tõlgendamise oskus pakendilt on oluline, ent lõpliku usalduspitseri lööb mõni tuntumatest ökosertifikaatidest, mida antakse välja väga rangetel tingimustel. Paljud sertifikaadid tagavad, et toote koostisained pole üksnes sajaprotsendiliselt looduslikku päritolu, vaid suures osas ka orgaaniliselt kasvatatud. Tõhususega lood nii ühesed ei pruugi olla, ent kiigates uuesti ilumaailma algusaegadesse, Vana-Egiptusesse, -Roomasse või -Kreekasse, siis just looduslikud komponendid tagavad korraga nii ilu kui puhtuse, lisades ka aroomiteraapilisi mõjusid. Naturaalsed, mahekasvatatud toorainest õlid pakkusid kehale kuivas ja kuumas kliimas äärmiselt vajalikku niisutust ja toitu. Õlid (näiteks oliiviõli, mandliõli, seesamiõli) olid sedavõrd kõrges hinnas, et neid kasutati osaliselt tehtud töö eest tasumisel. Egiptlased olid küll edevad, ent isegi silmapaistval ja külluslikul silmameigil oli täita oma ülesanne, peletamaks tüütuid putukaid ning kaitsmaks intensiivse päikese eest. Seevastu mujal Euroopas lähtuti toona kosmeetikumide valmistamisel sootuks vastupidistest põhimõtetest, tulemuseks lausa eluohtlikud tooted. Tänapäeval on ilutoodete valik palju mitmekesisem.
Ilumaailma pioneerid – loodus- ja ökosertifikaadid
Olenevalt riigist või piirkonnast kasutatakse erinevaid sertifikaate, neist levinumad on Saksamaal alates 1995. aastast välja antav BDIH (nt Dr.Hauschka, Sante), Prantsusmaal 2002. aastast välja antavad Cosmebio (nt Couleur Caramel) ja Ecocert, 2008. aastast väljastatav kolmeastmelise süsteemiga NaTrue (nt Dr.Hauschka, Lavera, Vetia Floris, Swisscode pure) Euroopas ning ühe rangema standardina Ameerika Ühendriikides peamiselt toiduainete puhul kasutatav, ent ka tõeliselt kvaliteetsetel kosmeetikatoodetel leitav USDA Organic (John Masters Organics ja Miessence).
Kui ihu- ja näohoolduses on puhta looduse kvaliteeti näitavad sertifikaadid väga levinud, siis loodus- või ökokosmeetika märgistusega jumestustooteid on saadaval palju vähem. Looduspuhast dekoratiivkosmeetikat saab valmistada mineraalsetest ja loomsetest värvipigmentidest, taimsetest õlidest, tõmmistest ja vahadest. Dr.Hauschka koolitusjuhi Ave Oidi sõnul on olenevalt tootest mineraalsete ja taimsete koostisainete määr erinev ning sellest lähtuvalt võidakse tootele anda loodus- või ökokosmeetika sertifikaat. «Mineraalseid aineid kogutakse loodusest ja neile ei antagi ökomärki, mahepõllumajanduslikult kasvatatud taimedele aga küll. Näiteks kuivad puudrid ja põsepunad sisaldavad enam mineraale, samas kreemja konsistentsiga ripsmetušš või jumestuskreem rohkem taimi,» lisab ta selgituseks.
Loodus- ja ökosertifikaatide vähest kasutust dekoratiivkosmeetikas selgitavad mitmed asjaolud: ühelt poolt on nõudlus selle kaubagrupi järele väiksem ja kiputakse arvama, et looduslik jumestustoode ei ole sama efektiivne kui tavaline, korraliku meigibrändi toode, teisalt aga puudub tootjatel piisav knowhow. Eelarvamuslik suhtumine tõhususse on muutumas, ent kuna firmade lõikes on kvaliteet erinev, siis on siin oma tõetera sees. Looduslik dekoratiivkosmeetika on tõusuteel maailmas ja parimaid tooteid kasutavad ka meigiprofid, kuid siia valdkonda jäävad paratamatult teatud piirangud, sest eriefekte andvaid sünteetilisi aineid nagu näiteks siidist libedust andvaid silikoone, ripsmetušši veekindlaks ja huulepulka kauapüsivaks muutvaid aineid ei saa loodustoote puhul kasutada. Dekoratiivkosmeetika valmistamine on selgelt keerukam ja vähem uuritud võrreldes hooldustoodetega. Loodus- või ökosertifikaadile vastava dekoratiivkosmeetikatoote loomine eeldab tootja suurt pühendumist, et valmiks nii tõhus kui ka praktiline, kasutaja ootustele vastav meigitoode.
Dr.Hauschka on üks väheseid looduskosmeetikafirmasid, kelle dekoratiivkosmeetika valikust võib leida ka NaTrue ökosertifikaadiga ripsmetuši, mis, tõsi küll, pole veekindel, ent tõhus ja näiteks arvutiekraanist ärrituvale silmale hellatoimeline. See on tõeline alternatiiv tundliku silma jaoks, kuna tootesse on lisatud spetsiaalselt õrna silmaümbruse hoolduseks musta teed, india neemipuuekstrakti ja silmarohtu. Täiendust pakuvad näiteks Saksa firmade Lavera ja Sante ning sellest suvest esimest korda ka Prantsuse looduskosmeetika meigibrändi Couleur Carameli ripsmetušid. «Ripsmetuši puhul on lihtsalt tootearendustöö olnud natuke keerulisem, sest turule pole tahetud tuua toodet, mis ripsmetel ei püsi ja mööda põski alla jookseb,» selgitab Couleur Carameli tootejuht Kairi Hedman, miks tähtis iluabimees alles nüüd Cosmebioga varustatud sai.
Couleur Caramel on üldse üks esimesi tootemarke, millele anti Ecocerti ja Cosmebio märgistused. Kui firma 2004. aastal oma tooted sertifitseerimisele saatis, ei olnud suuremale osale loodusliku ja orgaanilise koostisega meigitoodetele sertifikaate veel välja töötatudki. «Looduslik dekoratiivkosmeetika on üldse viimase kümne aasta jooksul hüppeliselt arenenud, sest tänu uutele tehnoloogiatele on võimalik kasutada mineraale tunduvalt laiemalt ja kokku segada kõrge pigmendisisaldusega värvitoone, mis veel 20 aastat tagasi polnud võimalik. Hea näide sellest on Couleur Carameli lauvärvide valik.» Huvi kasvu looduspuhta kosmeetika vastu näitab aga kas või seegi, et enam ei pea nii ilutooteid kui ka nahale õrna hoolitsust pakkuvaid tooteid otsima üksnes looduskosmeetika kauplustest, vaid neid leiab ka suurematest ilupoodidest.
Põnevaid koostisosi looduskosmeetikas
Ehkki tuntud sertifikaadid annavad kindlustunde looduspuhta toote osas, tasub tähele panna ka konkreetset koostist ning jälgida lisamärgistusi. Osa tooteid on märgistatud tootja enda loodud märkidega ega pruugi üldse anda infot koostisest, vaid kaudsetest väärtustest, andes aimu näiteks tootja tegevuse keskkonnasõbralikkusest. «Päris üldistada siin ei saa, vaid tuleb eelkõige vaadata, mida konkreetne sertifikaat näitab,» rõhutab Ave Oit, lisades, et vahel võivad vastu ootusi mõne tootja enda seatud nõuded ületada hoopiski mõne tuntud sertifikaadi omasid, hõlmates palju rohkem aspekte, kui sertifikaadi saamiseks vajalik.
Lähemalt erinevate toodete koostisse süüvides võib leida lisaks harjumuspärasematele looduslikele toimeainetele mitmesuguseid põnevaid, ajast aega kasutatud eliksiire. Piimavanni tänapäeval ehk ei tee, aga luksusliku, kaamelipiima sisaldava ihupiimaga, mis toidab ja silub nahka, kaitstes ka vananemise eest, võib end ometi hellitada. Just sellise iidse ja tõeliselt kõrget kvaliteeti märkiva aine võib leida Iisraeli päritolu looduskosmeetikafirma Faran toodetest, mille põhikomponendina kasutatakse tavapärase vee asemel aaloemahla. Üleilmselt on Faranil olemas ka Ecocerdiga varustatud dekoratiivkosmeetikasari.
Ühe eriti põneva koostisosana võib minevikust nimetada karvakasvu pidurdava mõjuga sipelgamune, ent päris möödanik pole erinevate putukate kasutamine ka tänapäeval. Nii saadakse näiteks spetsiifilist punast värvi, mida kasutatakse Dr.Hauschka huulepulkades ja -läigetes ning huulepliiatsites, Lõuna-Ameerikas viigikaktustel elavatelt košenillitäidelt. Putuka kestadest valmistatud pulbrit keedetakse, mille tulemusena saab erkpunast värvi andvat karmiini, mis oli Kleopatra lemmiktoon.