Kaksikutega tehtud uurimused on näidanud, et meie aju mõttemootori ehk ajukoore arengus mängivad olulist rolli geenid. Ka ümbritsev keskkond jätab väikelapse kiirelt arenevale ajule oma jälje.
Raamatud treenivad arenevat aju
19. oktoober 2012, 13:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pennsylvania ülikooli neuroteadlane Martha Farah jälgis koos oma koostöölistega vaestest peredest pärinevaid lapsi kuni nende täiskasvanuks saamiseni, kirjutab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator. Kui lapsed said nelja- ja kaheksa-aastaseks, külastasid uurijad nende kodusid.
Nii kogunes suur hulk andmeid - millised olid selles vanuses lastel suhted vanematega, kui palju oli kodus raamatuid ja arendavaid mänguasju, kas lapsed said mängida mõnda pilli või tegeleda kunstiga.
Kui katsealused olid jõudnud täiskasvanuikka, uuris Farah nende aju ehitust. Lastel, kelle ümber oli neljandal eluaastal olnud palju raamatuid ja arendav kodu, oli alumise oimukääru ajukoor väga õhuke.
Farah selgitas, et imikutel on palju neuronitevahelisi ühendusi ehk sünapse. Lapseeas hakkab sünapsite hulk vähenema, seda protsessi mõjutavad kogemused ja õppimine.
Väikelapse vaimne arendamine lubab ajul kärpida suurema hulga närvirakkudevahelisi ühendusi. Selle tõttu muutubki ajukoor õhemaks ja info töötlemine kiireneb.
Oimukääru piirkond seob nägemist ja õppimist, näiteks aitab see sõnu ära tunda. Nii saavad varakult raamatutega harjunud lapsed hiljem paremini koolis hakkama.
Kaheksandal eluaastal kogetul oli ajukoorele väiksem mõju. Samuti polnud seost naiste hariduse ning nende laste täiskasvanuea ajuehituse vahel.
Varasemad uurimused on näidanud, et ahistamine, hüljatus ja vaesus jätavad lapse aju kängu. Pennsylvania tulemused kinnitavad, et väikelapse närvisüsteem on ülitundlik ja vajab arenguks sobivat ümbrust.
Farah rõhutas, et tegemist on esialgsete tulemustega ning need vajavad edasist analüüsi. Kindel on see, et esimestel eluaastatel juhtunu jätab jälje kogu inimese edasisele elule. Vanemad võiksid seda võtta kui parimat võimalust laste tuleviku kindlustamiseks pakkudes neile arendavat keskkonda.