Trenni tehes arvesta ka oma menstruaaltsüklit

Sõbrannad jooksmas

FOTO: SCANPIX

«Päevad» võivad treeningut mõjutada. Menstruaaltsükliga kaasnevad hormonaalsed muutused, mis mõjutavad organismi tööd. Asjatundjale, kes võtab jooksu tõsiselt, on eriti oluline kuulata oma keha, et tõsta treeningu efektiivsust.

Menstruatsiooni puhul mängivad peamist rolli neli hormooni, kuid olulisemateks on progesteroon ja östrogeen, mis mõjutavad enim meie sportlikku võimekust, kirjutab You Beauty.

Progesterooni tase on kõrgeim luteaalfaasis, ovulatsiooni ajal, 28-päevase tsükli 20.-22. päeval. Progesterooni taseme muutuse tõttu hakkab keha vett kinni hoidma, mistõttu tunnedki alates tsükli teisest poolest, et oled turses. Ka kehatemperatuur tõuseb pisut. Seda on hea teada neil, kes üritavad last saada, kuid jooksjal teeb see olukorra raskemaks, eriti kui väljas juhtub olema väga palav ilm. Seetõttu peaksid ovulatsooni ajal trenni tehes olema pisut ettevaatlikum.

Teisest küljest kaasneb hormonaalsete muutustega ka palju head. Östrogeeni tase organismis on kõige kõrgem vahetult enne ovulatsiooni, 14.-15. tsükli päeval. 2002. ja 2006. aastal tehtud uuringute järgi põletame me sel ajal kõige rohkem rasva ning pingutades sõltume vähem süsivesikutest. Sõltudes süsivesikutest saab kiiremini võhm otsa, kuid kui «kütteks» on rasv, põletad rohkem kaloreid.

Kui östrogeeni tase on kõrge, on see väga jooksusõbralik hormoon, aidates naistel joosta ultramaratoni peaaegu sama hästi kui mehed seda teevad. Seetõttu on hea treeningule keskenduda just sel ajal, kui keha töötab kõige efektiivsemalt, vahetult enne ovulatsiooni algust.

Kui tead, et võistlus on täpselt menstruatsiooni ajal, siis saad samuti ovulatsioonieelset aega ära kasutada, et kõvemini trenni teha ja end nii vaimselt kui füüsiliselt ette valmistada.

Naisjooksjad peaksid tähele panema ka seda, et «päevade» ajal kaotab organism rauda. Hemoglobiini languse tagajärjel kehveneb verevarustus ja võid tunda nõrkust. Söö regulaarselt rauarikkaid toitusid ja kui tunned kurnatust, külasta oma arsti, et välistada aneemia ohtu.

Tagasi üles