Ebameeldivad helid ärritavad aju

FOTO: SCANPIX

Suurbritannia Newcastle´i ülikooli neuroteadlased näitasid, et aju mandelkeha võimendab häirivaid helisid.

Sukhbinder Kumar lasi vabatahtlikel katsealustel kuulata erinevaid helisid ning hinnata nende ebameeldivust, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator. Samal ajal jälgis uurija ajukuvamise abil inimeste närvisüsteemis toimuvat.

Juba varem oli teada, et häiriva müra kuulmisel aktiveerub ka aju mandelkeha. See piirkond annab meelte abil saadavale infole emotsionaalse tähenduse.

Nüüd selgus, et aju mandelkeha ja kuulmispiirkondade aktiivsus sõltus sellest, kuidas hindasid inimesed kuuldud helisid.

Kumari sõnul saadab mandelkeha müra kuulmisel välja stressisignaali ning see mõjutab kuulmiskeskuse tööd. Seetõttu tajume ebameeldivaid helisid teravamalt kui meeldivaid.

Vabatahtlikud hindasid kokku 74 erinevat heli ning pidasid kõige vastikumaks erinevaid kriginaid.

1. noaga pudeli vastu krigistamine

2. kahvliga vastu klaasi hõõrumine

3. kriit vastu tahvlit

4. joonlaud vastu pudelit

5. küüned vastu tahvlit

Nende järel reastusid erinevad inimeste ja masinate tekitatud hääled:

6. kriiskav naishääl

7. nurklihvija müra

8. rattapidurite krigin

9. imiku nutt

10. elektripuur

Kõige vähem tekitasid ebameeldivaid tundeid käte plaksutamine, väikelaste naer, kõuemürin ja voolava vee hääl.

Inimest häirivate helide sagedused jäävad vahemikku 2000 kuni 5000 hertsi.

Kumari kinnitusel on inimkõrv selliste sageduste suhtes kõige tundlikum. Karjed ja kriisked on meie jaoks loomuomaselt häirivad. Paljude helide puhul on raske selgitada, miks need meil külmavärinaid tekitavad.

Tagasi üles