Kadri Kukk filmist «Eestlanna Pariisis»: inimlik lugu sõprusest, lähedusest ja vananemisest

Rivo Veski
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kadri Kukk
Kadri Kukk Foto: Tairo Lutter / SL Õhtuleht

Eile toimunud Ilmar Raagi filmi «Eestlanna Pariisis» eelesilinastusel käis ka ERR-i uudistetoimetuse reporter Kadri Kukk, kes linastuselt positiivsete emotsioonidega naases.

«Film meeldis. Olles lugenud lühitutvustust, siis arvasin, et filmis on rohkem draamat. Pariisi daam ikkagi mitu korda enesetappu üritanud. Aga lugu oli sümpaatne kahe vanaproua omavahelisest sõbrunemisest,» märkis Kukk.

«Eestlanna Pariisis» tõi Kadri Kuke mälupildist lagedale ka tema enda esimese käigu Prantsusmaa pealinna. «Tegin seal samu asju, mida peategelanegi. Kõndisin lihtsalt tänavatel, tõmbasin endasse selle Euroopa moe- ja kunstipealinna õhku.»

Kuke meelest mõjus väga pariislikult Jeanne Moreau Frida osatäitjana, kes oli viimse pisidetailini peen ja üleslöödud. «Lihtne eesti Anne Laine Mägi kehastuses oli tema kõrval suur kontrast.»

«Selle kontrasti näitamine oli filmis ilmselt taotluslik, sest Frida ja Anne olid tegelikult ju mõlemad eestlased, lihtsalt väga erinevate elukäikudega,» arutles Kukk ning lisas, et reaalsuses ei ole eestlannad ja pariislannad nii kontrastsed oma välimuselt ja olemuselt.

Kadri Kukk märkis, et film on suunatud ja soovitab seda vaatama minna kõigil, kelle hinges Pariis ja Prantsusmaa.

Üldises plaanis hindab Kukk Eesti filme üle keskmiste paremateks. «Kui ajaloolisi ja ühiskonnakriitilisi filme on päris palju tehtud, siis «Eestlanna Pariisis» on teistsugune. See on inimlik lugu sõprusest, lähedusest, vananemisest.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles