Lugejad: sooneutraalne lasteaed on liiga äärmuslik

Linda Pärn
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lapsed mängimas.
Lapsed mängimas. Foto: SCANPIX

Lugu Stockholmi sooneutraalsest lasteaiast tekitas väga suurt vastukaja ning enamik lugejatest vastas Postimees.ee nädalavahetuse lugejagallupile, et ei paneks oma last sooneutraalsesse lasteaeda. 

Küsisime lapsevanematelt lisaks, mida nad sellisest lasteaiast arvavad ning noppisime ka oma kommentaariumist välja mõned tähelepanekud, mis olid väärt esiletõstmist. Valdavalt olid vastused väga kriitilised ning enamik leidis, et sooneutraalne lasteaed on liiga ekstreemne.

Naine, kes ei soovinud oma nime avaldada, rääkis, et ta küll oma lapsi sooneutraalsesse lasteaeda ei paneks, kuid mõistab õpetajate püüdlusi.

Mulle ei meeldi see, et meie lasteaedades pigem surutakse soorolle peale: poisid on sellised, tüdrukud sellised. Nii kasvavadki meil üles naised, kes ei julge oma suud lahti teha ja oma õiguste eest seista ning mehed, kel puudub empaatiavõime ja oskus armastada. Nii mõnigi kord on mind kurvaks teinud see, kui mõni isa keelab oma poega tundeid väljendamast või «plikalikke» mänguasju tahtmast, sest nii ju ei tohi. Eesti mees on ikka matšo.

Samas tundub mulle näiteks toodud Nicolaigardeni lasteaed jällegi pisut liiga ekstreemne, sest minu süda ütleb, et kui laps ise soovib autoga mängida, siis ei tohi talle seda keelata. Täpselt sama moodi, nagu ei tohiks keelata poisil nukuga mängimist.

End eestlaseks nimetanud kommentaator tõi välja, et lapsed võiksid end ise rollidesse jagada.

Selline sundvõrdsustamine on selgelt liiast. Poistel tuleb lasta ikka olla poisid ja tüdrukutel tüdrukud. Seda siiski vaid sinnamaani, kuni näiteks poisid end jõuga peale suruma ei hakka. Igaühel tuleb lasta olla täpselt see, kes ta on. See puudutab ka neid, keda loomupäraselt tõmbab hoopis vastassoo maneeride poole. Las jagavad end ise rollidesse, kuid nende rollide võrdsed õigused ja võimalused tuleb tagada.

Kui keegi püüab homoteemat laste suhtes rakendada, siis võtku teatavaks et soolise orientatsiooni ja kirega seotud nähtused lapsi veel otseselt ei puuduta, kuna vastassoole suunatud soolist kirge selles vanuses veel esineda, või väljenduda ei tohiks. Sooline identiteet aga küll, kuna see väljendub koheselt, kui laps hakkab tajuma iseennast ja võrdlust teistega.

Lapsevanem Kadri rääkis, et soorollid võiksid küll jääda, aga muutuda võiks meie kaubanduses valdav trend, mis ei jäta laste rõivaste ostmisel suurt valikuvabadust.

Mina ei paneks oma last sinna lasteaeda. Ma toetan võrdõiguslikkust, kuid soorollid jäävad. Mees on mees ja naine on naine, me ei saa ju loodust muuta. Igasugune ekstreemsus on taunitav, sel puudub lihtsalt loogika. On ju piisavalt uuritud naise ja mehe erinevusi, peaks selge olema, et me oleme erinevad ja meil on elus erinevad funktsioonid soo jätkamise eesmärgil. Seda ju ei muuda.

Kasvatajatel tuleks ehk muuta pedagoogikat, et lastele ei poogitaks külge iganenud stereotüüpe, aga kui üks tüdruk tahab kanda roosat kleiti ja poiss mängida päev läbi autoga, siis ma ei näe küll põhjust, miks seda takistama peaks.

Seda peab küll mainima, et tüdrukutele võiks olla müügil rohkem rohelisi ja siniseid rõivaid ning poistele punaseid ja kollaseid riideid. Meestele müüakse ju roosasid särke ja naistele siniseid kleite, aga kui terve meie lapsepõlv on meile roosasid satsikesi külge riputatud, siis miks peaks me hiljem midagi muud tahtma?

Kommentaator Rüblik arvas, et sooneutraalses lasteaias surutakse peale naiselikke väärtusi.

No seal on see teema väga üle vindi keeratud ja tundub, et surutakse peale just naiselikke väärtusi (roosad kleidid, arguse väljendamine jms). Miks mitte vastupidi - et rõhutada mõlema sugupoole positiivseid külgi, mis aitavad elus läbi lüüa - poistelt siis julgust ja enesekehtestamist, tüdrukutelt empaatiavõimet. Ega ideel pole ju viga - ma leian ka, et poisid EI PEA autodega mängima, kui nad eelistaks pigem kudumist katsetada ja tüdrukud EI PEA nukuköögis toimetama, kui nad tahaksid proovida näiteks midagi puidust meisterdada või kruve keerata. Need on meie ühiskonna poolt peale surutud stereotüübid, mida võiks vältida.

Aga seesugune lähenemine nagu artiklis kirjeldatud, on teine äärmus ja vähemalt sama taunitav. Naised ja mehed on siiski looduse poolt erinevateks loodud, seega ei tohiks meid kõiki siiski ka päris ühte patta toppida.

Kommentaariumis võttis sõna ka lasteaiaõpetaja, kes avaldas arvamus, et laps peab oskama sugudel vahet teha ja iseseisva mänguaja keelamine pärsib lapse arengut.

Minu arvates on see ikka väga väga ekstreemne, et kaotada lasteaias soorollid. Ma saan aru, et tahetakse taotleda võrdõiguslikkust, aga no seda saab teha ka muudmoodi. Poiss võib kanda roosat särki, kandku kas või roosasid pükse, kuid kleidid võiksid jääda siiski tüdrukutele.

Mina kui lasteaiaõpetaja näen, et poiste-tüdrukute võrdsust saab lastes ka teistmoodi kujundada. Kuigi ma aktsepteerin seda, et tõesti mõnel lapsel võib olla traditsioonilise peremudeli asemel kaks isa või kaks ema, ei poolda ma seda, et suunata lapsi just selliseid kodumänge mängima... Laps peaks ikkagi teadma, kes on ema, isa, mees, naine, poiss, tüdruk. Ja keelata lastel iseseisev mänguaeg? Mida veel? Laps peab oskama iseseisev ka olla, lapsel areneb loovus ja mänguoskus, kui ta leiab endale ise tegevust.

End Valvefeministiks nimetanud kommentaator selgitas, miks tema meelest on antud «eksperimendiga» liiale mindud.

Selge see, et niisuguse eksperimendiga on liiale mindud. Mina oma lapsi sellisesse lasteaeda ei paneks, aga samuti mitte sellisesse, kus poisse ja tüdrukuid eraldi kasvatatakse. Lühidalt - see, et eesti lasteaias lastakse poistel laiutada ja tüdrukud mööda seinaääri käivad, pole kohe kindlasti õige, aga poiss roosas kleidis on kindlasti veidi liiast, ja kindlasti kohe ei tohiks muinasjuturaamatuid ära keelata ja laste soolisust ignoreerida. Nad peavad õppima poiste/meeste ja tüdrukute/naistena koos töötama ja üksteist võrdväärseks (mitte võrdseks! palun hakake ükskord vahet tegema!) pidama. Aga homosid või sootuid neist vaevalt kasvab. Loodus reguleerib ennast ise.

Maria tõi välja, et igasugune piiramine käib tema meelest inimõiguste vastu.

Olgu ette ära öeldud, et mul ei ole midagi homode vastu ja mul ei ole midagi meeste vastu, kes sisimas tunnevad end naisena ja vastupidi. See on nende hingeelu ja see on nende asi – mida iganes nad tunnevad, see on okei. Kuid ei ole õige tolerantsuse õpetamise eesmärgil kasvatada lapsi soovabas maailmas, nii et nad ei kohta kunagi traditsioonilisi soorolle. Mõned tüdrukud äkki tahavad samastuda naiselike naistega ja mõned poisid mehelike meestega. Miks seda neile keelatakse?

Minu arust on see inimõiguste rikkumine. Ma tahan naine olla ja mulle meeldib, et mulle uks lahti tehakse ja ma naudin aias töötamist ja pesu pesemist ja kodu sisustamist ja mulle meeldivad väikesed lapsed ja sitsilised kleidikesed ja suured mehed ajavad pea vahel täitsa sassi. See ei tähenda, et kogu minu identiteet piirduks naise-rolliga ja et ma oleks mingi ajudeta kodukana. Ma olen kõrgharitud ja saan keskmisest suuremat palka.

Tolerantsust saab õpetada ka ilma lapsi «soovabas» keskkonnas kasvatamata. Ei pea õigeks seda, et väikesed tüdrukud topitakse juba titena üleni roosasse ja mingit teist värvi enne 18. eluaastat selga panna ei lasta - see on stereotüübi pealesurumine. Samuti ei ole õige poistele pähe taguda, et «mehed ei nuta». Kuid samuti ei ole õige eitada soorolle. Jumal küll, kui see meeskasvataja puht automaatselt, instinktiivselt hakkas palli mehelikult keerutama, siis mis selles halba on? Ta ju ongi mees. Peaks nüüd selle eest vabandama, et on 30cm pikem kui tema kaastöötajad?

Muideks, kunagi ammu arvati, et poisid mängivad autodega ja tüdrukud nukkudega, sest see on neile loomuomane. Siis 20 aastat hiljem oldi seisukohal, et ei, soorollid on õpitud käitumine ja kui poisse ei suunata autodega mängima, siis nad seda ka ei tee ja võib-olla eelistavad üldse nukke. Tänapäeval aga on paraku uuesti tõestatud, et enamus poisse mängivad autodega nagunii. Ja enamus tüdrukuid eelistavad automaatselt nukke. Ma ei hakka laskuma sellesse, miks, sest see peaks siililegi selge olema.

Kommentaator Kriitik tõi välja, et ka vastupidine äärmus ei ole lastele hea.

Antud juhul on tegu äärmusega ja äärmused on alati halvad. Kuigi ma saan aru mõttest, mis sellise kasvatuse taga, on see äärmiselt halvasti teostatud ja igas mõttes pigem kahjulik kui kasulik.

Kahjuks aga on Eesti lasteaedades tänapäevalgi hoopis teine äärmus - kõige sidumine soorollidega. Poistel ja tüdrukutel on eraldi mängunurgad, kus tüdrukud mängivad nukkude ja mänguköökide ning poisid autode ja konstruktoritega. Kusjuures poisid õpivad seejuures tehnilist mõtlemist asju kokku pannes ja tüdrukud... seda, kuidas lapsele mähkmeid panna või kuidas pliit lahti käib? Siis imestatakse hiljem, miks on tüdrukute huvi reaalainete vastu väiksem ja miks on naised madalamalt tasustatud töökohtadel.

Lisaks õpetatakse lastele noorest peale stereotüüpe teise soo kohta. Kui tüdrukutele sisendataksegi, et nad on nõrgemad kui mehed, siis võib tulevikus tekkida olukord, kui naine lepib sellega, kui tema oma mees teda ära kasutab ja peksab. Või ei suuda mees ema juurest välja kolida, sest ei saa omapead hakkama - kas siis teadlikult või alateadlikult seostab ta endale söögi tegemist ja koristamist naiste rolliga. Kusjuures mõlemat tüüpi inimesi tean ma isiklikult. Kulla lugejad, kas siis see on tõesti nii palju parem?
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles