Kas sarnased partnerid on õnnelikumad?

Kaja Mädamürk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Mida ekstravertsem või sotsiaalsem on inimene, seda rohkem rahul on ta oma paarisuhtega, selgus Tallinna Ülikooli psühholoogia bakalaureuseõppe lõpetanud Nelli Napi uurimusest. Millised isikuomadused selles veel rolli mängivad, kirjutas tema uurimustöö põhjal ajakirjas Psühholoogia Sinule Kaja Mädamürk.

Ekstravertsed inimesed kogevad pigem positiivseid emotsioone ning on vastutulelikud, aktiivsed ja enesekindlad. Kõrge sotsiaalsusega inimesed on usaldavad, lahked ja toetavad, nad on valmis teisi inimesi aitama ning usuvad, et neile vastatakse samaga.

Seega on nii ekstraverdid kui ka sotsiaalsed inimesed suhetes pigem positiivsete ootustega. Sellest võib järeldada, et mida ekstravertsem või sotsiaalsem on inimene, seda rohkem rahul võib ta olla oma paarisuhtega.

Neurootilisust seostatakse paarisuhte kehvema kvaliteediga. Kõrge neurootilisustasemega inimesi peetakse ärevateks, tujukateks ning suhetes ebakindlateks.

Napi uurimuse tulemused näitasid, et mida suurem oli erinevus partnerite neurootilisuses, seda suurem oli erinevus ka paarisuhte kvaliteedi hinnangus. Näiteks, mida neurootilisemad olid paarisuhtes mehed võrreldes naistega, seda madalam oli naiste paarisuhte kvaliteedihinnang võrreldes meestega.

Napp vaatles paarisuhte kvaliteedi seost üldise rahuloluga elus. Toetudes eelnevatele uurimustele, mis näitavad, et romantilised paarisuhted on üks õnne allikaid, püstitas ta teesi, et üldine eluga rahulolu on positiivselt seotud paarisuhte kvaliteediga.

See tees leidis ka kinnitust – mida kõrgemalt hindavad indiviidid oma paarisuhte kvaliteeti, seda rohkem on nad oma eluga rahul ja seda õnnelikumad nad on.

Kuigi Napi uurimistöös tulid välja olulised seosed paarisuhtega rahulolu ja isiksuseomaduste vahel, osutab ta ka sellele, et sama teema puhul on eelnevad uurimused leidnud vastakaid tulemusi.

Näiteks Neyer & Voigt (2004) jõudsid Saksamaal tehtud uurimuses järeldusele, et romantilise paarisuhte partnerid tavaliselt teineteisega oma isiksuseomadustelt väga ei sarnane, tuues sealjuures erandina välja avatuse, meelekindluse ning enesehinnangu. Oma uurimuses ei leidnud nad kinnitust sellele, et isikuomaduste poolest sarnased partnerid on oma suhtes õnnelikumad kui erinevate isiksuseomadustega partnerid.

Loe näiteid elust enesest ja psühholoog-pereterapeut Anu Tõniste kommentaari ajakirja Psühholoogia Sinule oktoobrinumbrist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles