Kust läheb piir kompromissi ja ohverduse vahel? Kõik teavad, et suhtes on vaja teha kompromisse, kuid kuidas saada aru, et sinu vastutulelikkust kasutatakse vaid ära?
Kuidas teha vahet: suhtekompromissid või -ohverdused
18. september 2017, 14:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kompromiss on ühine, ohverdus on ühepoolne
Kompromissi puhul annavad mõlemad pooled pisut järele, et leida mõlemale sobiv lahendus. Kui oled pidevalt see, kes enda nägemusest peab teise kasuks loobuma, pole see enam ühine kokkulepe, vaid ohverdamine.
Kompromissil on kindel eesmärk, ohverdusel tihti mitte
Tavaliselt jõutakse kompromissini siis, kui on vaja lahendada mingi olukord, võtta vastu otsus. See tähendab, et kompromissil on mingi kindel eesmärk. Ohverdusel on üldjuhul individuaalne eesmärk sellel, kelle kasuks osapool enda arvamuse ohverdama peab. Kui tunned, et pead pidevalt suhte nimel ennast maha suruma, pole see õige.
Kompromiss ei tekita sinus pahameelt, ohverdamine üldjuhul tekitab
Kuigi kompromissi leidmine pole just lõbus, peaksid mõlemad osapooled lahkuma jutuajamisest normaalse enesetundega. See tähendab, et sa oled rahul sellega, mis otsusele te jõudsite ega pea partneri peale vimma. Samas, kui tunned, et pead end pidevalt suhte või partneri nimel ohverdama, on pahameel kerge tekkima. Ebaõiglus tekitab inimestes äkkreaktsiooni, mistõttu hakkab suhe varem või hiljem kannatama.
Allikas: EliteDaily