Lugeja arvab: austusest teiste vastu võiks oma aega planeerida nii, et jõuab ka enda järelt koristada

Foto: Vida Press

Meie Samsungi lugejamängu raames kirjutab oma koristamisharjumustest Helena.

Koristamine on kahtlemata paljude jaoks tüütu, aga vajalik tegevus. On inimesi, kes suudavad tolmurullidega kaetud põranda suhtes silma kinni pigistada, ent arvan, et enamik eelistab siiski puhtaid pindasid ja korras elamist.

Aja jooksul on mul kujunenud välja arvamus, et kõige tähtsam on koristamise juures regulaarsus – koristamise intervall peab olema paras. Loogiline - kui kahe koristamise vahele jääb liiga pikk paus, siis on teiseks koristuskorraks tolmu- ja mustusehulk üsnagi suur ning vaeva tuleb rohkem näha, et pinnad läikima saada ning elamine korda teha. Järjepidevuse ja regulaarsuse sisse töötamine on lollikindel valik – tuleb lihtsalt teha, mitte asju edasi lükata. Tänu regulaarsele koristamisele püsib kodu korras ja rohkelt mustust naljalt tekkida ei jõua. See, kui tihti on vaja koristada, sõltub muidugi ühist kodu jagavate inimeste arvust, kui tihti kodus aega veedetakse ning millega seal tegeletakse. Ilmselt koristab enamik majapidamisi kodu paar korda nädalas või kord ühe-kahe nädala jooksul. See, milliseid koristamistehnikaid kasutada, pole mu meelest rangeid ettekirjutusi väärt – kellele sobib tolmuimejaga maja üle tõmbamine, kellele põrandate pesemine, kellele niiske lapiga riiulite puhastamine, kellele harjamine ja nii edasi – oluline on, et elamine saaks puhtaks võimalikult optimaalse aja- ning energiakuluga. 

Olles äsja ülikooli astunud ja üliõpilaselamusse kolinud, on vaja nädalas kuue elanikuga ühikaboksi peale üks koristamine läbi viia – põrandate pesemine ja pindade puhastamine tualetis, duširuumis ning köögis. Külmiku peale on kleebitud tabel, kus iga nädal üks boksi elanikest peale koristamist oma nime ja allkirjaga kinnitab, et on vajalikud koristustööd teinud. Ühikas elamine on näidanud, et söögivalmistamise juures on mõttekas potid-pannid ning muud söögiriistad peale söögi valmimist või toidu söömist kohe ka pesta, siis ei kuhju pesemata nõud kööki. Olen nii toiminud siia kolimisest peale ja mind ausalt öeldes ajab kergelt närvi, kui mõned jätavad oma potid või söögiriistad mitmeks tunniks, kui mitte terveks päevaks valamusse, pliidi peale või mujale köögipinnale laokile. Leian, et on elementaarne pärast söömist või söögi valmistamist enda järelt koristada. Argument, et «hommikul polnud aega, pidin loengusse jooksma» pole minu jaoks veenev – austusest teiste vastu võiks oma aega planeerida nii, et jõuab ka enda järelt koristada.

Enne ühikasse kolimist elasin eramajas oma perekonnaga, kus on peale minu veel ema, isa ja õde. Koristamisest võtsime kõik osa – igaüks pani enda mustad sööginõud ise nõudepesumasinasse, me kõik puhastasime tolmuimejaga põrandaid ja nii edasi. Kui majapidamises on rohkem kui üks inimene, peaksid mõlemad või kõik panustama kodu korrashoidmisesse, sest tegu on ikkagi ka nende elamispinnaga. Erandiks võib ehk tuua majapidamise, kus on kaks inimest, üks neist kodune ja teine töötab – kui leiva lauale tooja on pidevalt tööl ja teeb pikki päevi, oleks kodusel inimesel õiglane koristamisse rohkem panustada. Juba nimetusest «kodune» on näha, et lõviosa ajast veedab ta ilmselt kodus ning seega on tal rohkem põhjust ja aega koristada. Kui majapidamises on kolm ja enam liiget, võiks igaüks koristamisesse panustada vastavalt oma võimetele. Hea mõte on luua graafik, sest koristamisgraafiku koostamisele saab mitmeti läheneda – kas koristatakse kordamööda, kusjuures see, kelle kord on koristada, teeb kõik vajaminevad tööd või jaotatakse tööd ära ning tuuakse sisse vaheldust. Lastele peaks õpetama varakult enda ümbruse korras hoidmist – see aitab lapsel kasvada endast ja teistest lugupidavaks inimeseks.

Kui läheneda koristamisele filosoofiliselt, siis arvan, et korras ning puhas kodu mõjub hästi ka seal elavatele inimestele – puhtas ja korrastatud keskkonnas on hea olla, mõte liigub vabamalt ja langetatakse paremaid otsuseid. See kõik aitab eri aspektidest kaasa igapäevaelu edenemisesse.