Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Isa kirjutab: kuna me tahame, et ema oleks rõõmus, siis ka koristame!

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Vida Press

Samsungi lugejamängu raames kirjutab meile viie lapse isa Märt sellest, kuidas nende kodus koristamine toimib.

Isa Märt kirjutab: «Minu peres hoitakse korda nii, nagu on jõudu ja viitsimist. Meil on viis last ja igaüks teab, et ema saab rõõmsaks, kui kodu on korras. Nii siis ongi nii, et kui lapsed näevad ema väsinuna, aga tahavad teha teda rõõmsaks, siis võtavad nad terve maja ette ja koristavad selle viimse detailini ära.

Aga kui ema on vormis, siis koristab igaüks ja ikka iga päev tema juhtnööride järgi. Igaüks vastutab oma toa eest, aga saab valida ka ühe lisaprojekti. Kes on teistest kiirem valija, saab eelise ning valib projekti, mis talle kõige rohkem meeldib. Kõige lihtsam projekt on esik, sest seal tuleb tavaliselt panna papud ritta ja mõni mahavisatud jope nagisse.

Nipp, mida mina õpetan isana oma lastele, on see, et kõigepealt tuleb koristada suuremaid asju, alles siis väiksemaid. Muidu jääbki legomehikesi taga ajama, samal ajal kui tekid ja kleidid laiutavad üle kogu toa. Kui alustada suurtest asjadest, siis läheb töö kiiremini ja see annab jõudu juurde. Legomehikesed võtavad kas jõu ära, või siis tekib kiusatus hakata legokodusid ehitama.

Nipp, mida ema õpetab lastele, on see, et pigem koristada iga päev kui kord või paar nädalas. Kui koristada iga päev, siis tuba püsib korras. Aga kui koristada harvemini, siis tekib tunne nagu toimetaks seapesas ja see pole üldse tore.

Loosi me väga ei tõmba, sest see tekitab ebaausa tunde. Küll aga meeldib meile teha elutoas enne koristamist suur koosolek, rääkida läbi koristamisjärgne päevaplaan, mis sisaldaks peretegevust ja tore oleks, kui üllatust. Samuti on vahva saada paberist väljalõigatud ülesandeid, ja siis on tunne, nagu iga projektiga võidaks mingi pileti või midagi taolist.

Minu lapsepõlvekodus koristati peamiselt laupäeviti ja sinna läks meil vähemalt pool päevast. Samuti saime valida ühe lisaprojekti, aga mingi hetk, kui ema enam ei jõudnud meid käsutada, siis paraku jäid paljud suuremad projektid tema hooleks.

Vigadest tuleb õppida ja nii tahan, et minu lapsed koristaks rohkem ja ema oleks rõõmus.»

Tagasi üles