Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Üheksa üllatavat asja, mille leiutasid naised

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Willys Whippet Four Roadster, 1920ndatel tehtud foto | FOTO: AKG Images / Scanpix

Kui sul palutakse nimetada tähtsaid leiutajaid, tulevad sulle ilmselt pähe Thomas Edison, Alexander Bell või Leonardo Da Vinci. Aga oled sa kuulnud Mary Andersonist või Amy Tsukamotost?

Sa ei pruugi teada nende nimesid, kuid nad on vaid kaks naist paljudest, kes on olnud oluliste leiutiste taga. BBC sari «BBC 100 naist» kogub lugusid mõjukatest naistest ning toob välja üheksa naissoost leiutajat.

Arvuti tarkvara - Grace Hopper

Grace Hopper oli Teise maailmasõja ajal USA mereväe kontradmiral ning talle anti tööülesandeks töötada uue arvutiga Mark 1. Ei läinud kaua aega, kui temast sai arvuti programmeerimise tegija, aastad olid siis 1950ndad. Hopper lõi koodi, mis tegi võimalikuks kiire programmeerimise ning see tõi kaasa arvutiasjanduses revolutsiooni.  Hopper andis hoogu ka väljendi de-bug kasutamisele, pärast seda, kui tema arvutist eemaldati sinna peitu pugenud ööliblikas (bug on inglise keeles putukas). Hüüdnime Amazing Grace kandnud naine töötas mereväes arvutitega 79. eluaastani, mil ta vanima ohvitserina erru läks.

Numbrinäit ja kõne ootele panek - Dr Shirley Ann Jackson

Dr Shirley Ann Jackson on Ameerika teoreetiline füüsik, kelle 1970ndatel läbi viidud uurimistöö on põhjus, miks meil on tänapäeval sellised iseendast mõistetavad asjad nagu numbrinäit ja kõne ootele panemine. Tänu tema läbimurretele telekommunikatsioonis on võimalikuks saanud ka kaasaskantav faksiaparaat, fiiberoptilised kaablid ja päikesepatareid. Ta oli ka esimene afroameerika naine, kes sai Massachussetsi tehnikainstituudist doktorikraadi.

Kojamehed - Mary Anderson

1903. aasta talvepäeval külastas Mary Anderson New Yorki, kui ta märkas, et tema autojuht pidi autoakna avama, et esiklaasile kogunenud lund ära lükata. Iga kord, kui aken avati, pidid reisijad aga külmetama. Anderson hakkas joonistama lahendust: kummist varras, mida saab liigutada autost seest, ning aastal 1903 antigi talle patendiametist patent. Kahjuks osutus tema leiutis autofirmade seas ebapopulaarseks, kuna usuti, et seadeldis segaks juhte liialt. Anderson ei saanud oma leiutisest iial mingit kasu, isegi pärast seda, kui kojamehed varustuse standardiks muutusid.

Kosmosejaama akud - Olga D Gonazalez-Sanabria

Pika elueaga nikkelvesinikakud on need, mis annavad toidet rahvusvahelisele kosmosejaamale ning Olga D Gonzalez-Sanabria, kes on pärit Puerto Ricost, oli just naine, kes vastava tehnoloogia välja 1980ndatel töötas. Praegu on ta NASA Glenni uurimiskeskuse direktor.

Nõudepesumasin - Josephine Cochrane

Cochrane'il käisid sageli külalised, seega soovis ta masinat, mis saaks nõude pesemisega kiiremini hakkama kui tema teenijad, ning oleks samuti turvalisem ning lõhuks vähem nõusid. Nii sai tema leiutisest esimene automaatne nõudepesumasin. Cochrane'i alkohoolikust abikaasa oli jätnud ta võlgadesse, nii patenteeris ta aastal 1886 oma leiutise ning asutas tehase, kus neid tootma hakkas.

Kodu turvasüsteem - Marie Van Brittan Brown

Marie Van Brittan Brown oli medõde, kes oli sageli üksinda kodus. Talle tuli pähe idee, mis aitaks kaasa turvatundele ning üheskoos oma abikaasa Albertiga arendas ta välja esimese kodu turvasüsteemi 1960ndatel, ajal, mis kuritegevus oli tõusuteel ning politsei tegevus loid. Seadeldis oli keerukas: mootoriga kaamera, mis liikus ukses edasi-tagasi ja võimaldas vaadata läbi uksesilma. Magamistoas asus monitor, mis oli varustatud häirenupuga.

Tüvirakkude eraldamine - Ann Tsukamoto

Tsukamotole anti patent aastal 1991 ja alates sellest on tema töö olnud aluseks mitmetele suurepärastele saavutustele, mis on aidanud meil paremini mõista vähihaigete vereringet. Kunagi võivad need teadmised olla abiks vähiravimi leidmisele. Tsukamoto tegeleb praegu tüvirakkude uurimisega ning tema nimele kuulub veel rohkem kui seitse leiutist.

Kevlar - Stephanie Kwolek

Kwolek on keemik, kes leiutas kergekaalulise kiu, mida kasutatakse kuulikindlates vestides ja kehakatetes. Ta leiutas terasest viis korda tugevama kiu aastal 1965 ning sellest ajast saadik on tänu sellele materjalile päästetud lugematuid elusid.

«Monopol» - Elizabeth Magie

Tavaliselt peetakse üheks läbi aegade populaarsemaks lauamänguks nimetatud mängu «Monopol» leiutajaks Charles Darrow'd, kuid tegelikult kuulub leiutamise au Elizabeth Magie'le. Nimelt tahtis naine demonstreerida kapitalismi kitsaskohti ning aastal 1904 patenteeris ta oma mängu disaini. Siis kandis see nime «The Landlord's Game». Parker Brothers andis aastal 1935 välja mängu sel kujul, nagu me teda täna teame, kuid selgus, et Darrow oli lihtsalt patenti Magie'lt 500 dollari eest ostnud ning selle, noh, monopoliseerinud.

Tagasi üles