Eesti mehed pihivad: põhjuse kallima petmiseks leiab alati!

Foto: Vida Press

Kindlasse suhtesse astudes eeldatakse enamasti, et sellest hetkest alates valitseb kahe inimese vahel täielik monogaamia, aga kas see ka reaalsuses nii on? Uurisime Eesti meeste käest, kas nemad on kunagi oma kallimat petnud? Mis neid petma ärgitas ja kuidas nad end pärast afääri tundsid? Kas truudus on juhuse puudus?

Mihkel (28): «Ma arvan, et hirm äkki, või siis minu self destructive pattern. Ma kuidagi leian mooduseid, kuidas ennast saboteerida. Süümekad on siiamaani. Ütluse osas ma ei oska öelda – usun, et kõik sõltub suhtest. See on veider: kui see toimus, siis osa minust ei mõelnud üldse, aga samas teine osa minust tundis häbi, viha iseenda vastu, ja soovi seda kõike lõpetada. Kui ma selle lõpetasin, siis see teine osapool otsustas kõik ära rääkida. Kuigi ma ilmselt oleksin ise seda mingi hetk teinud. Raske niimoodi mõelda tagasi, oleks on paha poiss.»

Tom (33): «Ma ei ole kunagi ise petnud, kuigi ma olen olnud see, kellega on petetud. Ma tundsin end jõledalt ning otsustasin, et ma ei pane end enam kunagi olukorda, kus ma end sama hullult tunneksin. Oma viimases tõsises suhtes oli mul võimalus petta ja ma ehk oleksingi pidanud, sest mu tüdruk oli mu kuivale jätnud ning me polnud kuid seksinud, kuid ma siiski püüdsin meie suhet korda saada. Ma arvan, et ma olen hingelt ikka sarimonogaam.»

Kert (29): «Üldjuhul petetakse vist siis, kui enda suhtes midagi puudu on. Võib-olla tahad midagi uut proovida. Kas see, kes alati petab, jääbki petma? Mina seda ei usu, see oleneb inimesest. Sest mina ise olen olnud paljude naistega, aga petnud olen neist vaid ühte. Mõned mehed ei suuda vist tõesti kuidagi truud olla ja vahetavad naisi nagu sokke. Usun, et 80 protsendil juhtudest on petmises süüdi seks, sest mille kuradi pärast ma lähen kellegi teise juurde, kui mu teine pool voodis hea on? 10 protsenti probleemide põhjustest moodustab raha ja ülejäänud 10 protsenti mis iganes x-põhjus. Aga oleme ausad, naised petavad ka! Küll aga on naised targemad ja ei jää üldjuhul petmisega nii kergelt vahele kui mehed.

Siim (35): «Mina petsin oma abikaasat üle aasta ja ta oli sellest täielikult teadlik. Ma ei kahetse seda aega oma elus grammigi – see oli üks eredamaid perioode mu elus. Miks ma petsin? Sest see abielu oli end ammendanud ja mul olid selle neiu vastu siirad tunded, on siiani. Ainus, mida ma kahetsen, on see, et ma siis oma naisest lõplikult lahku ei läinud. Kas ma petan oma elukaaslast veel? Kes seda teab?! Elus ei saa milleski kindel olla!»

Janek (32): «Petsin aastaid tagasi oma toonast elukaaslast. Meie suhe oli juba pikalt täiesti surnud: elasime küll koos, aga me praktiliselt isegi ei rääkinud omavahel. Tuleb tunnistada, et olin siis sügavas masenduses, aga üks minu kolleeg oli minu jaoks sel ajal õnneks siiski olemas. Temaga mul side tekkiski. Ma ei kahetse otseselt, et asjad nii läksid, samas tean, et oleksin võinud oma naise enne uue suhte alustamist maha jätta. Oma praegust kaasat ma petnud ei ole ja ma ei kavatsegi sellega riskida, et võiksin temast mõne seelikusaba tõttu ilma jääda.»

Kristo (39): «Olen juba 20 aastat abielus olnud ja kui aus olla, siis ma ei jõua neid kordi, kui oma abikaasat petnud olen, kokku lugedagi. Asjad, mida kaaslane ei tea, ei saa talle ka haiget teha! Mina saan head seksi ja naisel on keegi, kes lapsi kasvatada aitab ja leiva lauale toob – kõik on nii, nagu peab! Süüdi ma ennast küll kuidagi ei tunne ja teades, kui palju kauneid naisi maailmas on, siis ei saa ka välistada võimalust, et ma teda uuesti petan. Põhjuse petmiseks leiab alati!»

Mikk (30): «Mina pole elus kordagi ühtegi naist petnud ja seetõttu puudub mul ses osas igasugune süükoorem. Kujutan ette, et kui oleksin kas või ühe korra libastunud, siis tunneksin end ilmselt nii halvasti, et tunnistaksin oma teo kohe ka üles! Ma ei saa aru meestest, kes oma kaaslast petavad! Kui sa oma suhtes rahul ja õnnelik ei ole, siis võiks piisavalt mees olla, et selline suhe lõpetada ja oma õnne ausa mehe kombel kuskilt mujalt otsida!»