Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

11 viisi valikute tegemisega kaasneva stressi vähendamiseks

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Andriy Popov / PantherMedia / Scanpix

Meid ümbritsevad kaasaegsed ja aegasäästvad seadmed, kuid ikkagi ei paista meil piisavalt aega olevat. Meil on vabadus olla oma eluloo autorid, kuid me ei tea täpselt, millist elulugu tahame kirjutada.

Ameerika psühholoog Barry Schwartz kirjutab raamatus «The paradox of choice» (tlk valikute paradoks), et elame materiaalse külluse ajastul, millest meie eellased võisid vaid unistada. Hind, mida selle eest maksame, on aga kõrge. Me saame, mida soovime vaid selleks, et avastada, et soovitu ei rahulda meid oodatud määral. Schwartz ütleb, et kõikjal, kuhu vaadata, näib, et süüdi on meid ümbritsevate valikute liigne hulk, mis põhjustab negatiivset stressi. Samas on viise, kuidas sellist valikutega seotud stressi leevendada.

Vali, millal valida

Otsusta, millised valikud sulle sinu elus päriselt olulised on, ning suuna oma aeg ja energia nendesse. See tähendab, et mitmed võimalused tuleb mööda lasta, kuid oma valikute piiramine paneb meid end paremini tundma. Harjutusena vaata mõningaid hiljutisi otsuseid, mis sa hiljuti teinud oled. Need võivad olla nii suured kui ka väikesed otsused: riideesemete ostmine või töökohavahetus, uus köögitehnika või meditsiiniline protseduur.

Teiseks, hinda, kui palju samme, aega, uurimist ja ärevust nende otsuste tegemisse läks. Kolmandaks, meenuta, mis tunne sellist tööd teha oli. Neljandaks, küsi endalt, palju kasu oli sellest tööst lõpliku otsuse tegemisel. See harjutus aitab sul hinnata otsuste kulukust ning mõelda, kui palju oma aega ja energiat valikute tegemisse investeerida ning kui mitut valikut kaaluda. Ehk saad luua endale mõne reegli, mille järgi oma valikuid teha. Näiteks: ma sooritan oma ostud maksimaalselt kahes kaupluses.

Ole otsustaja, mitte valija

Otsustajad suudavad seletada, mis muudab otsuse oluliseks, miks peaks mitte midagi valima, miks peaks looma uue variandi ning mida mingi valik otsustaja kui indiviidi kohta ütleb. Otsustajad on need, kes loovad endale ja teistele uusi võimalusi. Seistes silmitsi raske valikuga, oleme aga sunnitud hakkama valijateks ehk tegema oma valiku üsna passiivselt lihtsalt saadaoleva seast. Otsustaja on parem olla, aga selleks, et otsustamiseks rohkem aega oleks, peame olema valmis lootma harjumustele, tavadele, normidele ja reeglitele.

Ülevalpool mainitud harjutust tehes avastad ühtlasi, et on asju, millest sa väga hoolid ja asju, millest mitte. Nii saad säästa end ebaolulistele otsustele kuluvast arutlemisest. Võidetud aeg võimaldab sul endalt küsida, mida sa enda jaoks olulistes elu valdkondades päriselt tahad ning kui avastad, et maailma pakutavad võimalused ei vasta sinu vajadustele, saad luua paremaid valikuid.

Rahuldu rohkem ja maksimiseeri vähem

«Piisavalt hea» aktsepteerimine lihtsustab otsuste tegemist ja suurendab rahulolu. Isegi, kui parim võib olla kohe nurga taga, tunnevad rahuldujad end oma otsuste suhtes paremini kui maksimiseerijad. Omaette trikk on ära õppida see, kuidas suurendada rahuldumist oma elus. Teadlikuks rahuldujaks saamine vähendab selle olulisust, kuidas teised inimesed oma valikuid teevad. Ühtlasi kahandab see kahetsuse tõenäosust.

Selleks, et saada rahuldujaks, tuleb hoolikalt oma eesmärkidest ja püüdlustest mõelda ning luua juhtudeks, kui otsusega silmitsi seisad, konkreetsed standardid selle kohta, mis on «piisavalt hea». Et vastata küsimusele «Mis on piisavalt hea?», tuleb mõista ennast ja seda, millest sa hoolid. Seega mõtle, millistes olukordades sa rahuldud mugavalt piisavalt heaga. Uuri, kuidas sa nendes olukordades otsuseid teed ning rakenda sama strateegiat oma elus laiemalt.

Lase valimata jäänud variantidel minna

Piira välistatud valikute atraktiivsetest omadustest mõtlemist. On mõned head strateegiad vältimaks pettumust, mis tekib mõtetest, et mida teised variandid küll pakkuda oleks võinud.

  1. Osta seda, mida sa alati ostad, kui see just sinus suurt rahulolematust ei tekita.
  2. Ära lase end ahvatleda uuest ja täiustatust.
  3. Ära «süga», kui sul ei «sügele».
  4. Ära muretse, et kui sa seda teed, siis sa jääd ilma kõigist uutest asjadest, mida maailmal pakkuda on.

Muuda enda otsused tagasipööramatuks

Kui me saame oma otsuste osas meelt muuta, oleme nendega vähem rahul. Lõpliku otsuse puhul läbime mitmeid psühholoogilisi protsesse, mis soodustavad meie positiivseid tundeid tehtud otsuse suhtes paralleelselt alternatiividega. Kui otsus on tagasipööratav, siis me ei läbi neid psühholoogilisi protsesse samal määral.

Harjuta tänulikkust

Me saame enda subjektiivseid kogemusi tohutult parandada, püüeldes pidevalt selle poole, et toome valiku või kogemuse puhul pigem välja seda, mille eest tänulikud oleme. Enamiku jaoks ei ole enamus osa ajast tänulik olemine loomulik. Harjutamisega saab aga õppida peegeldama seda, kui palju paremad on asjad võrreldes sellega, millised nad võiksid olla. Lihtsa tänulikkuse harjutusena saab oma voodi kõrval hoida märkmikku, kuhu kirjutada igal õhtul enne magamaminekut viis asja, mille eest tänulik oled. Nii õpid hindama ka kõige tavalisemaid päevi, näiteks mõnusat linnulaulu, tuult enda juustes või võõra inimese naeratust.

Kahetse vähem

Kahetsuse kartus mõjutab vahel otsuseid mitte tegema. Kuigi kahetsus on tihti kohane ja juhendab tulevikus õigesti käituma, võib see liigselt esile kerkides mürgitada või ennetada otsustamist. Esiteks saab kahetsust vähendada, võttes omaks pigem rahulduja kui maksimiseerija standardid. Teiseks saab enne otsuse tegemist taandada valikute arvu. Kolmandaks saab harjutada tänulikkust, hoides fookuses seda, mis on otsuses head. Tasub mäletada, kui keeruline elu on ning mõista, kui haruldane on, et ükski otsus meie elu muudab.

Aima kohanemist

Kui elu on raske, on kohanemine leevendajaks. Kui elu on hea, paneb kohanemine meid «hedoonilisele jooksulindile», röövides meilt täie rahulduse, mida igast positiivsest kogemusest ootame. Me ei saa küll kohanemist ennetada, kuid saame luua realistlikud ootused sellest, kuidas kogemused aja jooksul muutuvad.

Naudingute mugavusteks muutumisega rahul olemise õppimine vähendab kohandumisega tekkivat pettumust. Et olla kohanemiseks paremini valmis ja seetõttu vähem pettuda, tuleb teadvustada, et näiteks elevus auto ostust ei ole kaks kuud pärast ostu toosama. Ühtlasi tuleks vähendada täiusliku asja otsimisele kuluvat aega (maksimiseerimist). Nii ei nõua otsingutele kulunud aeg hiljem lõivu valituga rahulolust. Veel, meenuta endale, kui head asjad tegelikult on, selle asemel, et keskenduda sellele, kuidas need pole enam sama head kui algul.

Kontrolli ootusi

Liiga kõrgete otsuste kaotamine on lihtsaim viis, kuidas suurendada rahulolu oma otsustega. Alustuseks vähenda enda valikute hulka ning omanda rahulduja mõtteviis. Siis jääb üle vaid teha teed «õnnelikele juhustele».

Kärbi enda teistega võrdlemist

Me hindame oma kogemuste kvaliteeti kõrvutades end teistega. Kuigi see võib anda kasulikku teavet, kahandab see tihtipeale meie rahulolu. Paljud hoolivad väga oma staatusest, kuna ligipääs nii mõningatelegi olulistele asjadele elus (parimad ülikoolid, töökohad, majad) on saadaval vaid neile, kellel läheb teistest paremini. Enda teistega kõrvutamine kipub aga meie heaolule tihti olema suhteliselt hävitava mõjuga.

Rahuldujad väldivad enda teistega võrdlemist rohkem kui maksimiseerijad, kes otsivad ainult parimat. Piisavalt heaga rahuldumine võib kohe vähendada muret, et kuidas teistel kulgeb. Seega jäta meelde, et «võidab see, kellel on surres enim asju» pole mingi tarkusetera. Keskendu hoopis sellele, mis teeb sind õnnelikuks ja annab sinu elule mõtte.

Õpi piiranguid armastama

Valikute kasvades muutub valikuvabadus vaikselt valikutüranniaks. Rutiinsed otsused võtavad nii palju aega ja tähelepanu, et need puudavad oma päevaga hakkama saamise raskeks. Sellises olukorras on võimalustele pandud piirid pigem vabastavad kui piiravad. Reeglite järgimine vabastab aega ja tähelepanu, mida saab pühendada valikutele ja otsustele mõtlemisele, mille kohta reeglid ei kehti.

Kuigi algul võib otsus, et millistes elulistes olukordades me kaalutleme ja millistes järgime kindlaid reegleid, lisada elule keerukust, kahandab see pikas perspektiivis palju igapäevaseid muresid. Lõpuks leiame end aja, energia ja tähelepanuga otsuste jaoks, mis on meile tähtsad. Näiteks Bea Johnson, kes edendab maailmas pakendivaba ostlemise elustiili, ütleb, et tema jaoks on see elu pigem mitte keerulisemaks muutnud, vaid hoopiski lihtsustanud.

Tagasi üles