Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

12 toitu, mis võivad meie eluajal poelettidelt jäädavalt kaduda

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Avokaado. | FOTO: Vida Press

Mõned meie lemmiktoidud ei pruugi paraku alles jääda selleks, et ka meie lapselapsed saaksid neist rõõmu tunda. Kliimamuutus mõjutab peale loomade väljasuremist ka põllumajandust.

Spoon University soovitab alljärgnevaid toitusid veelgi rohkem nautida, sest võimalused selleks on piiratud. Need on toidud, mis suure tõenäosusega meie eluajal otsa saavad.

Avokaadod

Sellel on kindel põhjus, miks avokaadohinnad tasahaaval tõusevad. Avokaadod on üha enam ohustatud, sest 28 g avokaado kasvatamiseks kulub ligikaudu 34 liitrit vett. Nende kasvatamine läheb järjest kallimaks.

Kikerherned

Ka kikerherneste kasvatamiseks kulub väga palju vett, koguni 287 liitrit 28 g valmistoote kohta. Üleilmsed põuad on vähendanud kikerherneste tootmist 40 protsenti.

Kohv

Kliimamuutuste tõttu oletatakse, et kõik kohvisordid saavad lõpu 2080. aastaks. Kasvav temperatuur on tugevalt mõjutanud piirkondi, kus kohvioad kasvavad.

Banaan

Levinud banaanisorti Cavendish on tabanud haigus nimega Tropical Race 4, mis mõjutab banaanitaime vaskulaarsüsteemi nii, et see ei saa maapinnast korralikult vett ja toitaineid kätte. Kiire levikuga haigus on erinevatesse maailmajagudesse ja banaaniistandustest palju kurja.

Kala

Kõiki kalaliike püütakse praegu kiiremini kui need jõuavad paljuneda, mis on suur koorem kahanevale kalapopulatsioonile. Hinnanguliselt tabab kalakriis meid juba 2050. aastal, kui praeguseid kalastamisviise ei muudeta.

Maapähklid

Usutakse, et maapähklid lõppevad aastaks 2030. Nende kasvatamiseks on eelkõige vaja stabiilset kliimat, kuid kliimamuutus on ettearvamatu. Kõige suuremad põuad ja temperatuurikõikumised on lõunamaades, kui maapähkleid peamiselt kasvatatakse.

Vahtrasiirup

Vahtrasiirupi tootmiseks on vaja öösel jääkülma ja päeval sooja. Kliimamuutuste tõttu on õhutemperatuur ettearvamatu üle kogu maa. Siirupitootmist mõjutavad ka põuad.

Mesi

Mida vähem on mesilasi, seda vähem on ka mett. Mesilaste populatsioon on viimase kümne aastaga vähenenud rohkem kui 40 protsenti. Mesilased mängivad ka ökosüsteemis asendamatut rolli, mistõttu on nende kadu väga tõsine probleem.

Šokolaad

Isegi šokolaad on põua ja temperatuuritõusu ohver. Ennustatakse, et šokolaadiga ei saa enam maiustada 2050. aastal. Kusjuures tumeda šokolaadi eelistamine on probleemi vaid süvendanud, sest selleks on vaja rohkem kakaoube.

Kõvanisu

Temperatuuritõus on halvasti mõjunud ka kõvanisule (durum-jahule), seda eriti Itaalias. Tõenäoliselt hakkab nisusaak vähenema 2020. aastal ja kaob meie eluaja lõpuks jäädavalt.

Vein

Taas võib selles süüdistada kliimasoojenemist. Viinamarjad on kõige paremad siis, kui neid korjata pärast põuale järgnenud vihma. Kuna aga praegused põuad on kestnud kauem kui kunagi varem, surevad mõned viinamarjad enne, kui neid jõutakse korjata.

Apelsinid

Tsitruseliste rohebakter ründab apelsinitaimi üle maa ja kui taim on nakatunud, ei ole seda võimalik ravida.

Tagasi üles