Vot mina ei saa kuidagi aru, millest tuleneb arusaam, et mehed kulutavad oma päevas kõigele seksiga seonduvale tunduvalt rohkem aega kui naised. Nagu päriselt?! Äkki olen siis minagi mees, sest no pagan võtaks, kui ma parasjagu ei seksi, siis riietan mõttes oma kallist meest lahti või meenutan meie kirkamaid momente linade vahel. On see normaalne või äkki on ka selle jaoks mõni erakordselt põnev diagnoos leiutatud?
Sellest tulenevalt otsustasin nimelt, et teen ühe absoluutselt seksi-vaba ööpäeva. Ei seksi, ei mõtle seksile, ei kirjuta seksist – umbes nagu alkoholivaba september, ainult kolmkümmend korda lühem ja minu jaoks isiklikult tunduvalt keerulisem väljakutse, sest viimane hägusem pidu jääb juba umbes-täpselt aasta taha.
Mõeldud-tehtud! Panin arvuti kinni ja peitsin vürtsikama sisuga ajakirja ühes ulakate mõtetega ööpäevaks madratsi alla ära – kõik ikka selle nimel, et järgmised kakskümmend neli tundi absoluutselt seksivabad oleksid.
Hommikul ärgates olin raskelt rahul, sest klassikalise amatöörliku pornofilmi asemel nägin unes hoopis seda, kuidas ma üle pika aja esimesest treeningust saadud lihasvalu käes kannatasin. Esimene võit käes, või mis?! Tegin kohvi, lükkasin läpaka lahti ja esimese asjana potsatas mu meilboksi erootikapoe sooduspakkumise uudiskiri! Okei, avan selle homme, mõtlesin, ja sukeldusin pea ees töösse.
Paar tundi hiljem helistas sõbranna, kes arvas, et just nüüd oleks parim aeg mulle eelmise õhtu kohta üsnagi detailne ülevaade teha. No pagan, ma ju lubasin endale, et need 24 tundi saavad olema läbinisti seksivabad! Aga olgem ausad, kuuldu oli justkui vesi minu häbitule veskile, kuid endale antud lubadus ei kadunud pea tunnise telefonikõne käigus minu kuklast kuskile! Kõne lõppedes valdas mind ainult üks mõte: kell pole veel isegi 12 ja ma olen JUBA totaalselt feilinud. Otsustasin, et võtan väljakutset kui maratoni – mõni osaleja ju ikka koperdab ja kukub, aga ajab end kangekaelselt uuesti püsti ja lonkab raja pidulikult lõpuni – täpselt nii plaanisin ka mina teha!
