Taimetark kiidab. Harilik pune – toidulaualt tervise ja armuloitsudeni

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harilik pune
Harilik pune Foto: Svetlana Zaitseva / Õhtuleht / Scanpix

Ladinakeelne nimetus Origanum vulgare, (kreeka k oros – mägi, ganos – kaunistus), mägede ilu, ka oregano. Laialt levinud kulinaarias, tuntud eeskätt pitsa-maitseaine koostisena, mida saab osta poest. Suuremad kasvualad ongi pigem Vahemeremaades, kuid meilgi leidub teda looduses piisavalt, tuleb vaid silmad lahti hoida ja oma punekohad üles otsida. Kes teda kord korjama on õppinud, see ei jäta enam ühtegi suve vahele.

Õitseb ta juulis-augustis, tänavu, kus suvi on olnud jahe, õitseb veel ka septembris.

Praeguseks on kultiveeritud ka aias kasvavaid liike, mille lõhnaomadused jäävad siiski looduslikele alla. Sama võib öelda toas ja potis kasvava pune omaduste kohta. Samas võib öelda küll, et ta on pea aastaringselt kättesaadav.

Sageli aetakse teda segamini majoraaniga, mis on küll botaaniliselt lähedane, kuid mitte sama liik. Pigem on pune toimetelt, maitse- ja lõhnaomadustelt sarnane aed-liivateele, mille kasutusala on samuti lai. Soomlastel on ta nimeks mäkimeirami, mis kasvab looduslikult ainult Ahvenamaal ja Lõuna-Soomes ja mida on kasutatud toitude maitsestamiseks juba väga ammu.

Eestikeelsed nimetused on veel ka vorstirohi, verihain, haisulill, unõhain. Esmakordselt on seda taime mainitudaastal 1732, saksa päritolu vaimuliku ja kirjamehe Anton Thor-Helle esimeses eesti keele grammatikas: punnad.

Huvitav ja maagiline taim

Pune on väga huvitav ja heamaitseline taim. Ta kiirgab positiivsust ja tõstab tuju, tema lõhn täidab toa, ja ka kuivanud droog lõhnab veel kaua. Sisaldades palju eeterlikke õlisid, ongi tema üheks parimaks omaduseks suurepärane lõhn, aga kahtlemata ka väga paljud kasulikud maitseomadused, nii köögi- kui ravimtaimena. Sisaldab ka palju vitamiine ja mineraale, eriti kasulik on naistele, kes vaevlevad rauapuuduse käes.

Lisaks on aga selle taimega seotud hulgaliselt uskumusi. Nii näiteks usuti, et puneoksad laudas hoiavad ära loomade kaetamist, või anti loomadele puneleotist juua. Pune kuulus ja kuulub ka nende taimede hulka, mida kasutatakse armumaagias ja rituaalides, ka tõrjemaagias. Usuti, et puneoksake toob head õnne ja armastust. Pune aitab eemal hoida mittesoovitavad energiad, lisab naiselikkust, tõmbab ligi armastust. Aga mõnedel rahvastel on uskumus, et pune aitab hingel teispoolsusesse jõudes vabaks saada ja ta kuulus ärasaatmisrituaalide juurde.

Kasutamine ravimtaimena

Nimetus unõhain (unerohi) viitab sellele, et pune tee aitab unetuid. Selle tee joomine õhtul toob hea une, seega tasuks vältida selle joomist keset toimekat päeva, tekib vastupandamatu soov magama heita.

Kasulik on pune tee külmetushaiguste ennetamiseks, ka aitab, kui on köha või hingamisteede haigused. Toob leevendust peavalu korral.

Veel toimib ta rahustavalt ja pehmendavalt soolestikule, seedehäirete puhul tuleks teed juua jahtunult, külmetuse korral kuumalt.

Pune teed jõid naised, kui oli olnud raske sünnitus. See tõstis toonust ja andis jõu tagasi. Rahustava joogina anti seda ehmatuse korral lastele.

Kasutamine kulinaarias

Punel on laialdane kasutusala maitse ja aroomi pärast, mis kuivatatud taimel on isegi tugevam kui värskel, samuti on nõrgema maitsega külmemas kliimas kasvanud taimed. Seega varieerub pune ja pune tugevalt, olenevalt kasvu- ja korjekohast. Kõige sagedamini kasutatakse teda Itaalia ja Ameerika köögis, liha, kala, aedviljade ja köögiviljade maitsestamisel. Põhja-Itaalias eelistatakse oreganole majoraani. Laialt on levinud veel Türgi, Palestiina, Liibanoni, Egiptuse, Süüria, Kreeka, Portugali, Hispaania, Filipiinide ja Ladina-Ameerika köögis. Kasutatakse põhiliselt liha, eriti lambaliha maitsestamiseks. Kebabirestoranides on pune tavaliselt laual koos paprika, soola ja pipraga. Kreekas lisatakse pune lehti kreeka salatisse. Meil on kasutatud õlle ja mõdu maitsestamiseks, noored lehed sobivad salatitesse väga hästi.

Ilusa naha ja terve jume heaks

Välispidiselt on ennevanasti punega ravitud haavu, puistates haavale lehepuru (nimetus verihain). Keedusega on võimalik lahti saada kõõmast, kui loputada peale pesemist sellise veega juukseid.

Näonahale mõjub hästi pune teega pesemine, kui näonahk on rasvane või esineb akneprobleem.

Kuidas korjata

Korjamiseks sobib puhtas looduses kasvav taim, aga sama hästi võib teda kasvatada ka aias või rõdul, kasvuhoones või isegi toas. Korjatakse ladvaosa, kasutatakse õisi, lehti ja noori varsi. Kuivatatakse tuuletõmbuses, segades ja kontrollides, et taim ei hallitaks.

Tee valmistamiseks võetakse teelusikatäis droogi klaasi kuuma vee kohta, lastakse tõmmata. Juuakse kuumalt või jahtunult.

Leotise valmistamiseks lisatakse vette suurem kogus droogi, lastakse tõmmata. Sobib lisada nii näopuhastus- kui vannivette.

Viimane aeg minna loodusesse punet avastama! 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles