Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kooliks valmis kooliõe pilgu läbi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Panther Media/Scanpix

Kooliminek on lapse jaoks suur elumuutus, kus mängulusti täis laps muutub iseseisvamaks ja keskendub õppetööle. Samamoodi on olukord uus ka vanema jaoks. Koolis tegutseb lisaks õpetajatele tugispetsialistide hulgas ka kooliõde. Inga Raudsepp tutvustab Lastekaitse Liidu ajakirjas Märka Last koolitervishoiuteenust ja selgitab, mida teeb kooliõde. Ühtlasi jagab ta ka mõned nõuanded lastevanematele, et õppimine sujuks ja laps end koolis hästi tunneks.

Juba 1946. a defineeris Maalilma Terviseorganisatsioon tervist, kui täielikku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisundit, mitte ainult haiguse või nõtruse puudumist. Kõigist kolmest eeltoodud terviseaspektist lähtub ka kooliõde oma töös õpilase tervist hindamisel. Kooliõe tööaeg sõltub õpilaste arvust. Täistööajaga töötab õde vähemalt 600 õpilasega koolis.

Miks on vaja esitada koolile tervisetõend?

Esimesse klassi astudes või kooli vahetades tuleb muude kooli toodavate dokumentide seas esitada perearsti poolt väljastatav tervisetõend ja tõend teostatud immuniseerimiste (vaktsineerimiste) kohta. Teave lapse tervisliku seisukorra kohta annab kindluse nii lapsele endale kui ka kooli töötajatele, kes häda korral saavad selle alusel õigesti tegutseda.

Reeglina jätkab immuniseerimist koolis riikliku immuniseerimiskava kohaselt kooliõde, kes vaatab iga lapse kohta edastatud andmetest varasemaid immuniseerimisi. Lisaks esitab kooliõde Terviseametile igal aastal aruande, mis kajastab kõigi selle kooli laste elu jooksul saadud immuniseerimisi.

Mida uurib kooliõde?

Suure osa kooliõe tööst moodustavad korralised tervisekontrollid. Praegu kehtiva korra kohaselt teostab õde tervisekontrolli 1.; 3.; 7.; ja 11. klassis. Kui kontrolli käigus ilmnevad jälgimist vajavad terviseteemad, kutsub kooliõde sellise õpilase järelkontrolli kas samal või järgmisel aastal.

Tervisekontrolli käigus õde mõõdab, kaalub, hindab rühti, uurib silmanägemist nägemistabeliga, mõõdab vererõhku, kontrollib suuhügieeni ja hammaste tervist. Vesteldakse toitumisest ja päevarežiimist. Kuna sotsiaalne heaolu on üks osa tervisest, räägime suhetest koolis ja kodus. Lapse heaolu hindamine teda ümbritsevas keskkonnas on osa meie tööst tervisekontrolli käigus. Kokkuvõtte kontrollist saab lapsevanem kas paberil või Terviseinfo süsteemi sisse logides. Vajadusel helistab kooliõde ka lapsevanemale, et koos arutada edasisi samme lapse tervise heaks. Kooliõde kuulub kooli tugispetsialistide võrgustikku, mis koolisiseselt teeb tihedat koostööd klassijuhataja, koolipsühholoogi, sotsiaal- ja eripedagoogi ning teiste kooli töötajatega. Väljastpoolt kooli on kooliõe partneriteks ka lastekaitsetöötajad ja politsei.

Mõned nõuanded lastevanematele nii väikeste kui ka suuremate laste ja noorukite tervisest

• Esimesse klassi mineva lapse jaoks on keskkonna muutus eriti suur. Kogu tema energia võib kuluda uute olude ja suhetega kohanemisele. Seega on väga oluline, et laps saaks piisavalt magada – puhanud laps haigestub harvemini.

• Hommikusöök on oluline! Kuigi nooremates klassides pakutakse koolilõunat juba kella 10 paiku, peaks laps enne seda vähemalt kolm tundi tühja kõhu tingimustes olema tubli ja ergas.

• Laps peab tundma end turvaliselt! Lapsevanem on lapse turvalisuse allikas. Kui lapse suhted vanematega on keerulised või vanematel esineb sageli omavahelisi lahkhelisid, ei tule õppimisest midagi välja. Laps ei suuda keskenduda, vaid tegeleb alateadlikult kodus toimuvaga. Lapse murest annavad märku sagedased kõhu- ja peavalud. Ära lükka last kui simulanti eemale, vaid uuri, kas tal on peale kõhuvalu veel mõni mure!

Tagasi üles