Jalgpallur Joel Lindpere: laste aitamine peaks olema iga inimese ja Eesti riigi prioriteet number üks

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Joel Lindpere golfiväljakul
Joel Lindpere golfiväljakul Foto: Mediamarketing / Ajakiri Golf

Jalgpallur Joel Lindpere on üks neist mitmekülgsetest sportlastest, kes leiab tee ka golfiväljakule, ning täna võis teda näha Golf X Rae väljakul heategevuslikul võistlusel «Golf aitab 2017». Kuigi vutimees pole sel aastal palju golfiväljakule jõudnud, on Joel seekord kohal, sest haigete laste abistamist peab kõige olulisemaks.

Joel Lindpere, te olete tulihingeline spordimees. Kas golf on teiste spordialadega võrreldes kuidagi igavam või on temas peidus midagi, millest inimesed ei saa esialgu lihtsalt aru?

Igav ta kindlasti ei ole, ma arvan, et seal on igal mängijal elu lõpuni arenemisruumi. Kui keegi lööks kõik löögid hole in one, siis ei oleks kuhugi edasi minna, ja tegelikult on see väga tore mäng, mulle pakub ta meeletult hasarti. Ta ei ole väga tugev spordimäng, mina olen eluaeg jalgpalli mänginud, kus on vaja kõva üldfüüsilist ettevalmistust, kuid samas on golf minu jaoks mõnus sportlik ajaviide.

Te olete ennast registreerinud ka «Golf aitab» võistlusele, mille taga on kaks isa, kelle peres on raskeid haigusi põdevad lapsed. Kui palju te oma elus üldse heategevusega kokku puutute?

Ikka puutun kokku. Eelmisel aastal toetasin SOS Lastekodu ja suurperesid oksjonitel, ning kuna olin sel aastal ka oma pisikeste poistega intensiivravis, siis peale kaubanduskeskustes karpi raha panemise tegin ka igakuise püsikorralduse väikelaste toetuseks. Ma arvan, et meie tulevik on noored, ja kui ma saan kuidagi aidata, siis aitan. Iga toetus on abiks, ma näen seda, ma olen seda kogenud ja sellega kokku puutunud, see ei pea olema materiaalne, see võib olla kasvõi lastega kohtumine või millegi tasuta üleandmine. See on mul esimene turniir, pisikeste laste kõrvalt pole ma saanud palju mängida, aga sellest võistlusest kavatsen ma osa võtta.

Golfimaailmas pole varem seda väga palju olnud, kus väljakud võtavad sõna ja levitavad ühiselt infot toimuvate heategevuslike võistluste kohta. Kui palju tajute seda, et kui on vaja koonduda, siis eestlane võtab kätest kinni ja koondub küll?

Kes on näinud saateid „«õulutunnel» ja «Kodutunne», siis selle pealt on näha, kui palju Eesti inimene hoolib ja toetab omasid. Alati ei ole tal küll seda võimalust ja alati ei saa kaasa lüüa, aga kui on tahtmine mistahes määral toetada, on see alati teretulnud.

Joel, mida öelda lastevanematele, kui peres on raske hetk, kuidas kõigest sellest välja tulla?

See on suhteline, igalühel on omad probleemid ja igaüks vaatab neile omamoodi, aga mina ütlen, et see laste naeratus, mis ühel hetkel tuleb, kui nad suudavad sulle otsa vaadata ja naeratada, siis sellest piisab, et olla sel hetkel õnnelik. Lapsi tuleb aidata, see peaks olema iga inimese ja Eesti riigi prioriteet number üks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles