Liina Valner: miks, miks, miks?!

Foto: Wavebreakmedia ltd / PantherMedia / Scanpix

Kui ma koolilaps olin, siis ma olin täiesti veendunud, et ma ei pea kunagi kahetsema, kuidas ma klassiõdedega algklassides pidevalt poppi tegin ning mitte huvipakkuvate tundide ajal kusagil kummikeksu mängisin. No mul ei ole ju ometi vaja teada, millised linnud kuuluvad värvuliste sugukonda, mis on klorofüll, mis on risoom ning kui kaua elevant tiine on. Njaa… nüüd Väikese Mehe ja Väikese Naise ajastul maksan ma seda karmavõlga päris korralike intressidega! «Mõnusatest» miksidest kirjutab portaalis Parim Aeg kaksikute ema Liina Valner.

Miks? Sest ma olen pidanud kahe lapse triljonitele miksidele vastama juba peaaegu neli aastat järjest. Iga päev, kuni uinumiseni. Respect emade ees, kelle peres kasvab rohkem lapsi kui minul, ning kes samamoodi ühtegi põnevat miksi ilma pädeva vastuseta ei tihka jätta.

Kuid hoolimata sellest, et see on mu aju- ja närvirakke korralikult kurnanud, on see ometi heas mõttes proovile pannud minu teadmistejanu ning muutnud mind palju uudishimulikumaks, kui ma varem olin! Nüüd ma saan aru, mida tähendab, et laps kasvatab oma vanemaid. Nii ongi.

Päriselt. Mõelge nüüd, kuidas te vastaksite järgnevatele küsimustele nii, et see vastus teid ennast hiljem pead kratsima ei paneks ning guugeldama ei sunniks («ma ei tea» ning «küsi issi käest» ei lähe arvesse). Ja seda kõike sihtgrupile 4+ arusaadavat sõnavara kasutades. Vahel ei jää muud üle, kui tuua sekka uut, keerulist sõnavara otse vikipeediat tsiteerides ning seejärel see kohe selguse huvides sihtgrupi jaoks nö sünkroonmõtestada.

Miks stepsel seina peal peab olema? Miks lambipirn on pirn, miks ta ei ole õun? Miks hundiratas on hundiratas? Kas seda teevad tavaliselt hundid? (Selle hundiratta definitsiooni pärast jäin ma hiljuti tööle peaaegu tund aega hiljaks, sest Väike Naine ei olnud enne nõus lasteaeda minema kui ta KOHE tema jaoks loogilist vastust ei saa.)

Miks vetikad haisevad? Miks spagetid pikad on? Miks vikerkaar olemas on? Miks kliima olemas on? Miks numbrid olemas on? Miks Aafrikas mürgiämblikud elavad, aga Eestis ei ela? Miks põõsad rohelised on? Miks Maa on planeet? Aga kui ühtegi planeeti ei oleks olemas, kas siis oleksid inimesed kõik surnud? Kuidas värvilisi pliiatseid tehakse?

Miks naistel peab olema alati eesõigus? Miks aknad on klaasist? Miks varblane on varblane? Miks üldse lindudel need nimed on? Miks traktori ees saab olla ainult üks kopp korraga, mitte kümme või sada? Miks rannad olemas on? Miks erinevad keeled olemas on? Miks säilitusained kahjulikud on? Mida need minuga teevad siis? Siinkohal ei tohi ilmselgelt nelja-aastasele vastata, et pikemas perspektiivis need teevad sind haigeks, vaid sa pead leidma reaalse tüsistuse, mis kohe avaldub – vastasel juhul sinu argument/vastus talle motiveeriv ei tundu.

Kui nüüd kõikidesse vastustesse korralikult süveneda, siis tavaliselt mõtlen ma selle peale, miks ma just nii vastasin, nagu ma vastasin, veel tükk aega. Mõnikord tulevad kõige ägedamad vastused/avastused õhtuti enne uinumist.

Neil hetkedel olen ma lisaks oma erialasele kõrgharidusele reaalselt huvi tundnud mitmete kutsehariduste omandamise vastu, mis soovitavalt võiks toimuda kõik samaaegselt ja kiirõppe korras: zooloog, torulukksepp, astroloog, elektrimontaaži insener, bioloog, keemiaprofessor, andunud geograaf jne.

Ja muide, mul on tekkinud kergemat laadi küsimuste-allergia täiskasvanute sihtgrupis.

Enne lapsi oli mul suht-koht ükskõik, kes mu käest mida küsib – ikka oli tore vastata, kui oskasin vastata. Eriti oma kallile mehele, kes ka varem pidevalt mu abi oma kadunud pluuside ja sokkide osas soovis.

Täna ma aga esmalt soovitan tal 100 protsenti veenduda, et ta päriselt midagi ei tea või ei leia, enne kui ta vanast harjumusest küsib, et kas ma tean, kus ta helesinine kampsun on, mis tal üle-eile vist seljas oli?

Ja ma mõtlen veel, et huvitav, kas minu jaoks on praegu mõnes mõttes käimas nagu eelkool – et kui ma selle etapi edukalt läbin, siis on mul kahe aasta pärast kergem, kui kaksikud kooli lähevad?