Karm tõde: sotsiaalmeedia loob valearusaama tõelisest ilust

Linda Pärn
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Vida Press

Miski pole olulisem kui see, kuidas me ennast tunneme ja mida enese kohta mõtleme. Kõrge enesehinnang ja armastus iseenda vastu on miski, mida on praegusel ajal vähe või puudub sootuks. 

Sotsiaalmeedial on selles osas, mida me tajume tõelise iluna, mängida suur roll ning sama probleem kerkib esile ka Dove’i eelmisel aastal läbi viidud ülemaailmses uuringus, milles intervjueeriti üle kümne tuhande naise 13 riigist.

Uuringust selgus, et naised tunnetavad üha enam, et info, mis erinevatest infokanalitest nendeni jõuab, mõjutab nende igapäevast elu. Ligi kolmveerand naistest tõdevad, et kõige enam mõjutavad neid reklaamid ja ajakirjandus, mis rõhutavad ebarealistlike ilustandardeid. 56 protsenti naistest tunnistasid, et just sotsiaalmeedia ja seal keskkonnas igapäevaselt viibimine loob meile valearusaama tõelisest ilust ning seab esikohale täiuslikkuse ehk perfektsionismi.

Aeg-ajalt on oluline meelde tuletada mõningaid elementaarseid elupõhimõtteid, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid siiski kipuvad tänapäevase kiire elutempo juures ununema. Dove’i brändijuht Kertu Kai Põldvere toob välja kolm olulist mõtet, mida meelde tuletada, eriti neil hetkedel, kui tunneme end veidi ebakindlana. 

Unusta perfektsionism

Meedia, eriti sotsiaalmeedia mõjutab tugevalt seda, kuidas me mõistame ilu tähendust. Nendest mõjutustest tingitud ebarealistlike ilustandardite tõttu on naistel üha keerulisem osata hinnata oma naturaalset välimust ja seetõttu on loomuliku ilu väärtustamine tänapäeval üpriski haruldane.  Oluline  on mõista, et see mida näeme ekraanilt on kaugel tegelikkusest. Sotsiaalmeedia on justkui esitlus, mis koosneb hoolikalt valitud ning teatud juhtudel ka üle töödeldud fotomaterjalist. Tegelikkuses me ju teame, et reaalsus on hoopis midagi muud ja seega tasukski endale meelde tuletada, mis on päris ja tõene. 

Ära lange võrdluste lõksu

Iseenda ja oma elu võrdlemine teistega on enesehävituslik harjumus. Alati on kuskil keegi, kellel läheb paremini või kes on milleski osavam või edukam. Selle asemel, et asetada end võrdlusesse teistega tasub hoopis endale ja oma isiklikele saavutustele otsa vaadata. Kust sa oled tulnud ja kuhu oled tänaseks jõudnud – võrdle ennast iseendaga. Uued eesmärgid ja omaenese arengule keskendumine on parimaks motivaatoriks. Kui lõpetad enese võrdlemise teistega ja hakkad vaatama enese sisse siis peagi näed, kuidas läbi iga väikse saavutuse tõuseb ka enesehinnang.

Tee seda, mida pead õigeks

Tehes neid asju, mida sa ka ise õigeks pead, tunned kuidas tõuseb nii enesehinnang kui ka tahtejõud. See võib olla kasvõi midagi väikest – näiteks tõuse diivanilt ja mine spordiklubisse. See võib olla seotud sinu mõttemaailmaga – proovi vältida hukkamõistmist ja eelarvamusi ning ürita jääda igas olukorras mõistvaks. Lõpeta enesehaletsemine ja keskendu võimalustele, mida elu pakub ning väärtusta seda, mis sul juba olemas on. Me teame, et ei ole alati lihtne teha asju õigesti või isegi endale teadvustada, mis on sel hetkel õige, kuid alates sellest hetkest, kui võtad vastu otsuse hoida oma fookust enesel ja oma mõtlemisel näed, kuidas asjad hakkavad muutuma nii sinu tulemustes kui ka selles, kuidas sa ennast ise näed. Ära unusta, kõik on mõtlemises kinni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles