Postimees teeb täna ülekande emadepäevakonverentsilt «Räägivad mehed: miks vägivald armastab vabadust?»

Dagmar Lamp
, Postimehe naisteportaali juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Täna toimuval emadepäeva konverentsil «Räägivad mehed: miks vägivald armastab vabadust?» uuritakse, miks on Eestis lähisuhtevägivalda nii palju? Kuidas seda ennetada? Kuidas ohvrit paremini märgata? Kas vägivallatseja on võimeline muutuma? Ja millist muutust vajaks Eesti ühiskond tervikuna, et vägivallajuhtumine arv väheneks?

«Perevägivalla juhtumite arv Eestis on talumatult kõrge. Sotsiaalkindlustusameti statistika kohaselt pöördus mullu ohvriabi poole üle 6400 inimese, neist 68 protsenti olid perevägivalla juhtumid ja valdav osa abi otsijatest olid naissoost. Kuid spetsialistide sõnul on see vaid jäämäe tipp,» rääkis konverentsi korraldaja SA Väärtustades Elu juhatuse esimees Kaia Kapsta-Forrester. «Vägivalda, sealhulgas ka vaimset vägivalda, on meie ümber väidetavalt palju rohkem, kui kõrvalseisjad seda märkavad või see ametlikus statistikas kajastub. Tänavusel emadepäeva konverentsil otsimegi vastust küsimusele – miks on Eestis lähisuhtevägivalda nii palju ja mida oleks võimalik ette võtta selle ennetamiseks?»

PREP-paarisuhtenõustaja Karmen Maikalu sõnul on suureks probleemiks ka see, et Eesti ühiskond mõneti isegi õigustab vägivaldset käitumist. «Sageli leitakse, et naine ise provotseerib meest oma pideva virisemisega. Inimesed ei mõista, miks ei suuda naine ise vägivaldse mehe juurest ära tulla ja elu otsast alustada. Paarisuhet peetakse meie kultuuriruumis üldjuhul väga isiklikuks ja teiste eraelu pereprobleemidesse ei soovita sekkuda isegi juhul, kui märgid viitavad selgelt vägivallale,» märkis Maikalu. «Ma leian, et see olekski esimene samm muutuse suunas. Meil tuleb ühiskonnana väga tugevalt taunida vägivalda peresuhetes ja seda oma käitumisega selgelt väljendada.»

«Emadepäeva eel tahame rääkida sellest, mismoodi kujuneb ema-lapse suhe ja kuidas lähisuhtevägivald seda suhet mõjutab,» rääkis Kaia Kapsta-Forrester. «Isegi kui vägivald ei ole suunatud otseselt lapse vastu, võib vägivaldne paarisuhe psühholoogide hinnangul halvata ema võime luua ning hoida lapsega emotsionaalset sidet, kuna ta on rohkem hõivatud enda toimetulekuga. Ema maksimaalne kohalolek on lapse arengus aga kriitiliselt oluline faktor, mida tuleb hoida ja väärtustada. Tänasel emadepäeva konverentsil on seda paslik meelde tuletada. Sealjuures toome positiivseid näiteid – milline on terve ja turvaline paarisuhe ning õnnelik kodu lastele kasvamiseks.»

Konverentsil saab sõna hulk avaliku elu tegelasi ja arvamusliidreid, sel korral kõik eranditult mehed: kirjanik Paul-Eerik Rummo, olümpiavõitja Jaak Uudmäe, kunstnik Kaido Ole, poliitik Hanno Pevkur, SA Väärtustades Elu nõukogu liige Janek Mäggi, pereterapeut ja vaimulik Naatan Haamer, kogemusnõustaja ja endine narkosõltlane Immanuel Volkonski ja psühhiaater-psühhoterapeut Andres Sild.

Paneelis «Missugune perekond on vägivallavaba?» osalevad siseminister Andres Anvelt, kirjanik Mihkel Kunnus ja piiskop Einar Soone.

Konverentsi korraldab SA Väärtustades Elu, kelle eestvedamisel toimuvad populaarsed emadepäeva ja isadepäeva konverentsid regulaarselt alates 2012. aastast.

Emadepäeva konverentsi toetab Hasartmängumaksu Nõukogu ja Eesti Kirikute Nõukogu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles