MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel 12.-17. aprillini läbi viidud Turu-uuringute AS veebiküsitlusest selgus, et 2017. aastal on 2,6 protsenti naistest ja 1,2 protsenti meestest olnud enda hinnangul olukorras, kus neile makstakse samade tööülesannete eest vähem palka võrreldes vastassoost töökaaslastega.
«Küsitluse eesmärk oli uurida Eesti inimeste isiklikku kogemust ja üldist suhtumist palgalõhesse,» ütles Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets. «Tulemused näitavad, kui suur mõju inimestele on avalikul arvamusel ja meedial. Paljud arvavad, et meestele makstakse sama töö eest kõrgemat palka, kuigi inimesed ise seda üldiselt kogenud ei ole.»
Inimestele esitati küsimus: «Kas teie olete kunagi olnud olukorras, kus samade tööülesannete eest makstakse teile vähem või rohkem töötasu kui sarnaste kogemustega vastassoost töökaaslastele?» Vastused antud küsimustele jaotusid järgmiselt:
Inimestele, kes enda hinnangul on vastassoost töökaaslasest saanud vähem või rohkem palka, esitati veel küsimus, mis aastal nad sellises olukorras viimati olid. See võimaldab hinnata, kui palju tajutakse ebavõrdset kohtlemist palga osas praegusel hetkel. Selgus, et vaid 2,6 protsenti (4 protsenti tööga hõivatutest) naistest ning 1,2 protsenti (1,7 protsenti tööga hõivatutest) meestest on enda hinnangul saanud vastassoost töökaaslasest madalamat tasu 2017. aastal.
Samas arvab aga koguni 34 protsenti küsitlusele vastanutest, et Eestis makstakse naistele samade tööülesannete täitmise eest vähem palka kui meestele. Naistest ütles 20 protsenti, et neile on kunagi makstud vähem palka ning meestest 6 protsenti. Samas tunnistas 7 protsenti meestest ning protsent naistest ka seda, et neile on makstud kunagi rohkem palka kui vastassoost töökaaslasele.
«Kindlasti on hinnang subjektiivne ning antud küsimuse põhjal ei saa hinnata kas ja kui palju tegelikult töötasu on erinenud,» ütles professor Raul Eamets. «Tulemused näitavad, et palgalõhe teema on Eestis valdavalt tööturu segmenteerituse probleem. Meil on selgelt välja kujunenud meeste ja naiste tööd, olgu siis põhjenduseks ajaloolised põhjused (medõed, lasteaiakasvatajad, õpetajad jne) või on tegemist lihtsalt füüsilist jõudu nõudvate ametitega (näiteks kaevurid). Ametialane segregatsioon on keerulisem teema, see seondub meeste ja naiste erinevate valikutega töö ja pereelu ühildamisel. Kvootidega selliseid probleeme ei lahenda. See on suhtumise küsimus.»
Üldise suhtumise hindamiseks küsiti inimestelt: «Kas Eestis üldiselt makstakse naistele täpselt samade tööülesannete täitmise eest vähem palka kui meestele?» 34 protsendi inimeste hinnangul makstakse naistele vähem, 17 protsendi inimeste hinnangul ei maksta vähem ning 49 protsenti inimestest ei oska antud küsimusele vastata.
Veel paluti inimestel vabalt vastata, milline on nende isiklik seisukoht palgalõhe suhtes Eestis ning kõige sagedasemad vastused olid:
Kuna palgalõhe on tihti poliitilise debati teemaks, siis tasub mainida, et kui keskmiselt arvab 34 protsenti vastajatest, et naised saavad Eestis sama töö eest madalamat tasu, siis ilmnesid mõned erinevused erakondliku eelistuse järgi. Parlamendierakondade toetajatest arvavad keskmisest vähem Sotsiaaldemokraatide ja IRL-i valijad, et naised saavad meestest sama töö eest madalamat tasu. Teiste erakondade toetajad selles küsimuses keskmisest vastajast oluliselt ei erinenud.
Küsitlus viidi läbi veebikeskkonnas 12.-17. aprillini ning sellele vastas 1062 vanuses 18+ aastast Eesti elanikku.
Lisatud täiendus 21.04 Facebookis tekkinud avaliku arutelu põhjal, mis selgitab statistikat natuke põhjalikumalt.
Küsitluse eesmärk oli teada saada, kui paljud inimestest on kokku puutunud ebavõrdse töötasuga samal ametikohal.
Küsimusele «Kas Teie olete kunagi olnud olukorras, kus täpselt samade tööülesannete eest makstakse Teile vähem või rohkem töötasu, kui sarnaste kogemustega vastassoost töökaaslastele?» vastas jaatavalt 18% inimesi, kellest 14% said kolleegist vähem, ja 4% rohkem palka.
Vahemikus 2015-2017 tundis 8% naistest, et saavad sama töö eest vähem palka kui meeskolleegid, 0,7% et rohkem. Meestest tundis 3,1%, et saavad vähem kui naiskolleegid, 3,7% et rohkem.
Küsitluse põhjal tulebki välja, et selliseid naisi (ja tegelikult ka mehi) enda hinnangul on. Mida kaugemale ajas minna, seda enam oskavad inimesed öelda, et neil selline kogemus tõesti on olnud (20% naistest).