Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Sauvignon Blanc on Uus-Meremaalt tagasi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
  • Sauvignon Blanc pakub toidulaual head seltsi nii valgele kui ka punasele kalale.
Vanad viinapuud Sancerre`i ja Pouilly-Fumé valmistaja Henri Bourgeois` veinimaja valdustes. | FOTO: Erakogu

Kas mäletate veel 2006. aasta superveini? Ilmselt mitte: see oli Sauvignon Blanc. Veinitorm, mis toona maailmast üle käis, sai alguse Uus-Meremaalt ning jõudis Suurbritannia kaudu ka Eesti kohvikute ja restoranide suveterrassidele. Selle järellainetuses võiks kevadel pilgu tagasi pöörata Vana Maailma Sauvignon Blancidele, soovitab veiniajakirjanik ja sommeljee Peep Moorast.

Sauvignon Blanc on prantsuse päritolu viinamarjasort, millest valmistatud veini võib kirjeldada ka täielik veinivõhik: see lõhnab värskelt nagu äsja niidetud muru ja maitseb kui tikker. Ilmselt oli see ka üks Sauvignon Blanci buumi põhjuseid.

Ostes supermarketist Uus-Meremaa Marlborough’ piirkonna Sauvignon Blanci, saategi tugevalt karusmarjase, natuke rohuse ja värskendava valge veini, mis on pandud enamasti keeratava korgiga pudelisse. Viimase kümne aastaga on sealsete viinapõldude ala kasvanud viis korda ning nüüdseks ületab see kogu Austria ja Itaalia Sauvignon Blanci kasvuala kokku.

Uus-Meremaa Marlborough on muutunud lausa Sauvignon Blanci sünonüümiks, mistõttu on mõneti unustatud, et selle veini nägu võib olla mitmekülgsem ja et tegelikult on sellel viinamarjal rohkem stiile. Põhiliselt kolm: prantslaslikult lilleline ja aromaatne, uusmeremaalikult roheline ja isegi toores ning seguveinides elavaloomuline ja värske.

Parim vein, mida Sauvignon Blancist saab teha, on kuninglikust Loire’i jõe orust pärit Sancerre.

See viinamari kasvab hästi jahedamates piirkondades, kus värsked ja happesed nüansid avalduvad kõige paremini. Enamasti ei ole Sauvignon Blanc pikaajaliseks säilitamiseks ja seda juuakse noorelt, sest veini hinnatud mustasõstralehesed ja kiivised aroomid ei püsi kaua, ajaga tekib veinile spargli aroom.

Hing ja kodu Prantsusmaal

Kuigi praeguseks on Sauvignon Blanc levinud kõigisse maailma jahedamatesse veinipiirkondadesse, asub selle viinamarja hing ja kodu Prantsusmaal. Parim vein, mida Sauvignon Blancist saab teha, on kuninglikust Loire’i jõe orust pärit Sancerre. See piirkond jääb natuke eemale aristokraatlikest lossidest ja mitte eriti kaugele Chablis’ linnakesest, mida Sancerre’iga seob ühine lubjane pinnas. Muide, veel 1960. aastatel pakuti Sancerre’i Pariisi kohvikuterrassidel lihtsa klaasiveinina, kuid see võlus oma mahlase happesuse ja karusmarjaste nootidega nautijaid niivõrd, et sellest sai kultusvein.

Henri Bourgeois` veinikelder. / Erakogu

Peaaegu Prantsusmaa südames asuva väikese Sancerre’i linnakese ümbrus võimaldab kasvatada erandlikult isegi ajale vastupidavat Sauvignon Blanci. Seal saab see viinamari juurde lillelise noodi, kaotamata samas oma värsket karusmarjast aroomibuketti ja mineraalsust. Kindlasti aga ei ole Vana Maailma veinid nii isikupäraselt rohelise alatooniga, kui Uus-Meremaal on kombeks teha, vaid täidlasemad ja lillelisemad.

Sancerre’i kuulus sõsarpiirkond Pouilly-Fumé asub kohe üle Loire’i jõe. Nagu nimigi ütleb – fumé tähendab prantsuse keeles suitsu –, lisandub seal Sauvignon Blancile eriline suitsune noot. Mõlema piirkonna veinimeistrid on hakanud kasutama ka Sauvignon Blanci puhul mitteiseloomulikku tammevaadi laagerdust, saavutades sellega suurt edu. Imelisel kombel ei vähenda tammevaat seal veini värskust, vaid tekitab juurde hoopis tugevamat keha ja täidlust.

Teine Prantsusmaa Sauvignon Blanci kants on Bordeaux. Seal kasutatakse viinamarja valge veini segudes joogi maitsenootide elavdamiseks – selline Sauvignon Blanci kasutamine esindabki selle kolmandat nägu.

Bordeaux’ valge veini baasmarjaks on tavaliselt täidlasem Sémillon, kuhu Sauvignon Blanc lisab nooruslikku värskust. Hinnatumad piirkonnad on Graves ja Pessac-Léognan – neid veine juba supermarketist ei leia. Samas on ka meie Selveri ja Prisma lettidel leiduvas valges Bordeaux’s see viinamarjasort täiesti olemas. Kuulsate veinimajade valged veinid sisaldavad Sauvignon Blanci erinevas koguses viiest protsendist viiekümneni.

Bordeaux’s valmib ka ilmselt kõige kallihinnalisem vein, kus kasutatakse Sauvignon Blanci – dessertvein Sauternes. Kuulus Château d’Yquemi Sauternes näiteks sisaldab neid viinamarju 20 protsenti. Arvestades oksjonitel pudeli kuni 75 000 euroni küündivat hinda, teeb see Sauvignon Blanci osaks veinis tagasihoidlikud 15 000 eurot. Ükski teine Sauvignon Blancist valmistatud vein ei suuda ilmselt seda rekordit lüüa.

Uued maitsed Tšiilist ja Lõuna-Aafrikast

Vana Maailma lippu aitavad kõrgel hoida ka itaallased, kelle parimad Sauvignon Blanci aiad jäävad riigi põhjaossa, eriti nendele aladele, mis piirnevad Sloveeniaga. Itaaliale järgneb Austria, kuid seal on see viinamari teisejärgulises rollis. Teised lõunapoolsemad maad on selle marja jaoks aga liiga kuumad ja põhja pool jääb see konkurentsis Rieslinguga kaotajaks. Samas suudab Torrese veinimaja Kataloonias valmistada Sauvignon Blancist elegantset Fransolat, mis on tunda saanud ka tammevaati.

Cono Suri viinamägede romantika Tśiilis. / Erakogu

Suurema huvi (veini)maailmas selle viinamarja vastu äratas aga 1960. aastate lõpus legendaarne California veinimeister Robert Mondavi, kui ta lõi ameeriklastele salapäraselt võõra nimega veini Fumé Blanc, mis tegelikult ei olnud muud kui Sauvignon Blanc. See turundusnipp kasvatas uudishimu ka Napa oru külmas lõunaosas valmiva Sauvignon Blanci vastu. Ameeriklased oskavad sellest viinamarjast teha tõeliselt jahutavaid veinipärle, mis meie poeriiuleil on siiski veel suhteliselt haruldased.

Mitmekülgse Sauvignon Blanci piirkonnana tõuseb esile Lõuna-Aafrika, kus tehakse nii uusmeremaalikult rohuse mekiga Sauvignon Blanci kui ka bordoolikku seguveini. Viimased on mõnikord isegi paeluvamad kui sama klassi Bordeaux’ veinipärlid.

Uus-Meremaa kandadele hakkab aga praegu ohtlikult astuma Tšiili. Sealsed veinid ei ole nii kiivised ja maruhappelised, pigem tsitruseliste nootidega. Need pakuvad ka suuremat varieeruvust ja paeluvamat iseloomu kui kiivilikud variandid maailma kuklapoolelt.

Toidulaual pakub Sauvignon Blanc head seltsi nii valgele kui ka punasele kalale, samuti kitsejuustule. Seda tasub proovida grillitud mereandide ja suitsukalaga, lisaks on see väärikas paariline kevadhooaja ühele lemmikule sparglile.

Viis veinisoovitust

Cono Sur Single Vineyard Sauvignon Blanc (hind 10 euro ringis). Tšiili veinitootja, kelle valikust hinnatakse eriti Pinot’ veine, kuid ka nende Sauvignon Blanci kvaliteedis ei saa kahelda. Vein on iseloomulike greibiste nootidega, selles on tunda rohelisi õunu ja rabarberit. Toidust sobib kõrvale valida merekala ceviche või koorikloomad, näiteks krevetid.

De Martino Estate Sauvignon Blanc (hind 5 euro ringis). Elavate tsitruseliste ja rohuste nootidega Tšiili vein. Valmistamine roostevabas vaadis hoiab selle elava, kuid vaba ülemäära tooretest maitsenüanssidest. Väga hea aperitiiv, sobib ka iseseisvalt nautimiseks. Klassikaline kalaroogade kaaslane, miks mitte õrnsoolalõhe võileibadele.

Inama Vulcaia Sauvignon (hind 15 euro ringis). Suurepärane Veneto veinimaja Itaalias, mis paistab küll põhiliselt silma oma Soavedega, kuid ka nende Sauvignon näitab vulkaanilise pinnase esmaklassilisust. Sellest veinist leiab sügavust ja tsitruseliste aroome, tikrit ja muru siiski mitte. Soovituslik kaaslane sparglile, tuunikalale, küülikule ja kergelt valmistatud maksale.

Henri Bourgeois Sancerre Blanc Les Baronnes (hind 20 euro ringis). Seda Prantsusmaa Loire’i oru veini soovitatakse tihti kui tüüpilist Sancerre’i. Aroomis lilleline ja laimine, muidu ideaalsete Sauvignon Blanci roheliste nootidega. Sobiv kaaslane näiteks kitse toorjuustule või merekarpidele võikastmes.

Robert Mondavi Napa Valley Fumé Blanc (hind 20 euro ringis). Sama California vein, mis avas ameeriklastele ukse Sauvignon Blanci maailma. Et valmistamisel kasutatakse tammevaati, on maitsenüanssides lillelise rohususe kõrval ka mandlit. See vein on hea paariline linnuliharoogadele ja tugevas valges kastmes ookeanikalale, samuti pehmetele juustudele.

Tagasi üles