/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
/nginx/o/2016/10/03/5914745t1h1800.jpg)
Seda juhtub ikka ja jälle: ülekaaluline inimene otsustab kaalust alla võtta ja astub selleks kindlaid samme. Kilod kaovad vaevaliselt ja suure tahtejõu sunnil, kuid ümbritsevad inimesed hakkavad selle ajel kaalulangetajale häma ajama ja mõjuvad talle heidutavalt. Kui lähedased ei toeta ega aita kaalulangusele kuidagi kaasa, on kaalust maha võtmine erakordselt raske.
Kõik me oleme kohanud tööl või sõpruskonnas selliseid imeinimesi, kes pugivad kooki ja vitsutavad alati lõunaks suure prae, kuid püsivad sellest hoolimata saledad. Selliste inimeste kõrval on raske oma salatile truuks jääda, eriti kui nad su toiduvalikut üleolevalt pilkavad. Nüüd on pealegi selgunud uus tõde, miks on soovkaalu nii raske kätte saada, edastab Popsugar.
Põhja-Carolina Riiklikus Ülikoolis tehti uuring, millega avastati, et kõige olulisem põhjus, miks kaal alla ei lähe või miks ei suudeta saavutatud kaalu hoida, on otseselt seotud kõige lähedasemate inimestega ja sellega, kuidas nad su kaalulangetusse suhtuvad.
Uuringus osales 40 varem ülekaalulist või rasvunud inimest, kes olid maha võtnud. Kõik need 40 inimest tunnistasid, et lähedased olid nende pingutusi alavääristanud või halvustanud. «Seda juhtub väga tihti, et kui keegi tahab maha võtta, siis tema sõbrad, pereliikmed või töökaaslased õõnestavad tema pingutusi,» sõnas uuringu juhtautor Lynsey Romo. «Uuringust tuli välja, et pärast üleliigse kaalu kaotamist puutuvad inimesed kokku «kõhnade häbistamisega», mis väljendub näiteks üleolevates kommentaarides tervisliku toitumise kohta. Samuti öeldakse neile, et nagunii võtad kõik varsti tagasi,» lisas Romo.
Kuidas siis selle vastu võidelda? Uuringus osalenud inimesed pidasid võtmesõnaks ausat suhtlust. Mõnel oli abi sellest, kui nad selgitasid tuttavatele, miks ja kui oluline on neile püsida tervislikus kaalus ning mida see nende jaoks tähendab. Oma põhjuste selgitamine aitas kindlustada, et keegi ei tunne end kõrvalejäetuna ega pea kartma, et jääb armastatud inimesest ilma.
Teiseks oli kaalulangetajatel kasu sellest, kui nad pidasid oma trennist ja toitumisest rääkides veidi piiri ning juhtisid tähelepanu sellelt kõrvale. Nii mõnigi neist võttis pereüritustel väiksema portsjoni tervisliku lisandiga ega jätnud sööki täiesti söömata. Samuti oli neid, kes võtsid pakutud koogitüki vastu, kuid tegelikult jätsid selle teistele märkamatult söömata. Konflikti vältimiseks lubati ka pealepressitud sööki süüa nn patupäeval.
«Uuringus osalenud inimesed pidid andma endast kõik, et ei peaks oma valikuid teistele õigustama,» ütles Ramo. «Näiteks pidid nad toonitama, et muutsid oma söömisharjumusi tervise pärast ja selleks, et saada rohkem energiat. Uuring näitas, kui olulised on suhted elumuudatuste juurutamisele ning kuidas omavaheline suhtlus neid suhteid mõjutab,» sõnas Ramo.
Uuringust võib õppida, et lähedastele tasub lahti seletada, miks sa maha võtta tahad ja kui oluline see sulle on. Lisaks ei tohi lasta teiste arvamusel end liialt mõjutada.