Oh, vahel on kuulujutu rääkimine ju nii magus – aga sa tead, et see ei ole sinust kena. Värsked uuringud näivad aga viitavat, et klatšimine on meie tervisele kasulik.
Uuring: klatšimine on tervisele kasulik
30. jaanuar 2017, 15:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuulujutud on ammusest ajast oluline osa meie sotsiaalsest funktsioneerimisest. Selle abil paneme me paika suhtlusreeglid, saame teistega lähedasemaks ning õpime koostööd, kirjutab LiveStrong.
Itaalias asuva Pavia ülikooli teadlased vaatlesid klatšimist psühholoogilisel tasandil ning uurisid, kuidas mõjutab see meie kehas hormooni oksütotsiin. Seda tuntakse ka nime all «armastusehormoon», kuna see aitab meil tunda inimestega lähedust. Samuti jälgisid teadlased stressihormooni kortisooli taset.
22 naistudengit pidid kas klatšima või siis emotsionaalselt vestlema (aga mitte klatšima). Uuringu teisel päeval palusid uurijad naistel neutraalselt vestelda. Seejärel mõõdeti süljest hormoonide taset.
Selgus, et kõige rohkem tõusis oksütotsiinitase nende naiste kehades, kes klatšisid. Kortisoolitase langes aga iga vestluse tagajärjel.
Samas on üks teine uuring näidanud, et klatšimoore peetakse vähem meeldivamaks kui neid, kes oma keele hammaste taga hoiavad. Seega: kuigi su oksütotsiinitasemele võib kuulujuttude levitamine hästi mõjuda, on ehk siiski targem piirduda saladuste vaid kõige lähedasemate inimestega jagamisega.