Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Marin: muud pole teha, teeks vahelduseks ühe abordi?

7
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Sergejs Rahunoks / PantherMedia / Scanpix

Kirjutan selle loo nii Martin Plaserile kui kõikidele tema mõttekaaslastele, abordivastastele meestele. Teid on hirmutavalt palju, muide. Mind tegelikult ei segakski sellised seisukohad nii teravalt, asjadest mitte arusaavaid despoote ja valjuhäälseid kirejaid leidub siin-seal ikka, kuid ühe lapsi suunava inimese sõnavõttudena on need minus kõhedust tekitavad.

Mäletan üht sinu lugu paar aastat tagasi, selgitasid, miks läksid missioonile naisele ütlemata, kuhu reaalselt sõit viib. Lühidalt otsustasid naise eest, et ta ei peaks muretsema, võtsid temalt võimaluse kindlustada rohkem oma tagalat ja vaadata reaalselt silma ohule, et äkki abikaasa ei naase enam. Vahepeal saime lugeda üksikemade vigasest kasvatustööst, nüüd siis sildistad, kas ja milline põhjus raseduse katkestamiseks on piisav. Sünnitajad teevad valesti, kui ei sünnita, on ka halb, põhjused rangelt naistepõhised. Paljuks ei lähe?

Raputad sotsiaalmeedias tuhka pähe ja palud iseendalt andestust, sest oled küll ka ise üht naist aborti tegema keelitanud, kuid see oli minevik ja nüüd oled hoopis parem inimene. Irooniline aplaus sellisele kahepalgelisuse musternäidisele – kõik see enesekahetsus samal ajal, kui naisi, kellel täna sarnane mees kodus nagu sinu mineviku-mina, nimetad külmaverelisteks mõrvariteks.

Polnud sinu artiklit veel lugenudki, kui nägin ühes kommentaariumis pikka teemaarendust, kus üks härrasmees teatas otse, et naistele sellise otsustusvõimaluse andmine viibki Eesti rahva väljasuremiseni ja tema sellist asja ei luba! Surusin endale mõttes roosad prillid ninale, sisendasin, et see on kellegi haiglane sotsiaalne eksperiment, inimene lõbustab ennast lihtsalt trollimise ja inimeste kohkunud reaktsioonide lugemisega. Selgus, põmaki!, et eksisin rängalt, naiivne tüdruk minus peab nobedalt suureks kasvama.

Ütlen ausalt – mul on hea meel, et ma pole sinu sugulane, pereliige ega sõbra naine. Raske võib olla neil, kes sinu seatud empaatiavabadesse väga konkreetsetesse raamidesse ei mahu ja hukkamõistu hirmus tõde on sunnitud varjama. Kas sa tead, kas ja kui palju aborte on läbi elanud sinu pere naised, sõbrannad, sugulased? Nõukaajal peeti aborti kohati pereplaneerimise vahendiks, vaatadki selle põlvkonna inimeste seas ringi kui võimalike mõrvarite pundis, mine tea, kellel mis patud hingel ja tervisekaardil kirjas? Mis tundega loevad sinu lähedased naised, kes on abordi traagika läbi teinud, selliseid sõnavõtte? Oled ikka kursis, et abordi statistikasse lähevad ka katkenud rasedused? Tervislikel põhjustel katkestatud?

Seks on vastutus

Seks on vastutus. Kas abordivastased mehed saavad kogu oma seksuaalelule tagasi mõeldes siiralt ja ausalt öelda, et ükskõik milline vahekord nende elus, kui partner oleks sellest rasestunud, oleksite olnud edaspidi sajaprotsendiliselt naise ja tulevase lapse kõrval, nii raseduse ajal kui edasipidi? Juba sündinud laste jaoks olete niikuinii kõik alati olemas ja toetamas, eks? Otse loomulikult olete voodisse läinud rangelt ainult ja ainult nende naistega, kellega olete soovinud ka ühiseid lapsi saada?

Olen kahe käega poolt, et kergekäeliselt ei peaks aborte tegema ning rõõmustan, et statistika liigub vähenemise suunas. Aga miks ja kuidas on kellegi otsuste õigeks või valeks hindaja ja kritiseerija keegi täiesti asjasse mittepuutuv? Oleks muidugi parim, kui teadlikkus, teavitatus ja info kättesaadavus oleks piisav, et soovimatuid rasedusi ei tekikski, samas kõlab tänagi ühes kauplusteketis reklaam, kuidas kondoomide ostmine ikka veidi piinlik on ja avaliku elu tegelane jagab meedias muret, et telerist näeb SOS-pillide reklaami. Hiljuti sai ühes foorumis näha pikka ja laia teemat humaansetest rasestumisvastastest vahenditest, lugesin järjest rohkem kössi vajudes seda arutelu ja oigasin. Küll pakuti päevade lugemist, kadakaokste põletamise suitsuga ruumide tuulutamist, tupeloputamisi ja katkestatud suguühet, tippsoovitus minu jaoks oli mõttejõuga rasedusest hoidumine – tuli kuidagi saata munarakkudele taotlus, et nad ei viljastuks.

Masendav teadmatus, eksole. Aga on erinevaid põhjuseid katkestamiseks, on! Ma ei tea ühtegi naist, kes võtaks aborti kui kehale ja hingele lihtsat protseduuri, mida suurest rõõmust nõutama minna. «Muud pole teha, teeks ühe abordi.» Vägivallajuhtumid ja meditsiinilised näidustused jäävad kahjuks alati ning ka parim rasestumisvastane vahend ei ole sajaprotsendilise kindlusega.

Alati ilmub küülikuna kübarast välja ka keegi seletamaks, et kui piisavalt vastutustundlik olla, siis soovimatuid rasedusi ei tekiks, sest neil pole nii juhtunud. Alguses püüan vaielda viisakalt kohmakaid paralleele tuues, et mina pole näiteks ühtegi avariid põhjustanud, seega pole ju võimalik, et kellelgi teisel nii juhtuda võiks. Paraku kaua ei jaksa, lähen meganärvi ja tuleb tahtmine nende silmi avada eriti traagiliste ja kohutavate näidetega. Noor koolitüdruk, keda uimastati, vägistati ja rasestus, on vastutustundetu? Ei olnud «piisavalt hoolikas»? Või oli selliste vaadetega inimeste meelest kindlasti ka neiu seelik liiga lühike või kellaaeg väljas ringi liikumiseks liiga vale?

Tsiteerin: «Oot, aga mehed!? Kuidas mehed mahuvad võrrandisse? Ma pole kuulnud, et mõni naine oleks aborti teinud peale kunstlikku viljastamist, või on neid juhtumeid vähe. Seega enamus abortidega on seotud ka mees. Jabur värk, mehed!» Geniaalne tsitaadi lõpp, kus ka mehi veidi seotuks ikka pead, aga ma ei saa jätta uudishimulikult selle ebavõrdsuse kohta küsimata – naised on mõrtsukad, aga mehed veidi jaburad?

Lahendused

Aga! Ma ei õienda siin niisama, mul on ka sellistele radikaalsete vaadete esindajatele ju täiesti sobivad lahendused olemas, kuidas maailma paremaks muuta nii, et enam ei peaks naiste mõtlemisvõime, vaimse tervise ega eestlaste väljasuremisohu pärast muretsema. Kuidas tunduvad?

1. Mehed, kutsun teid üles seksist loobuma, seega ei mingeid rasestamisi. Siis pole vaja ka jaurata, kas naistel peaks olema õigus otsustada või on see meile liig. Jääb ka rohkem aega, ei pea mingite tervisekaartidega uhkeldavate mõrtsuklitside pärast pead valutama. Onaneerige julgelt, siis on seksuaalelu suurimaks mureks, kas keraamikasse lõpetamine toimus ikka piisavalt korrektselt või jäid kuskile mingid tilgad-plekid-laigud. Lapsed sünniksid kunstliku viljastamise teel.

2. Kui mainida vastutustunnet, võiks siduda laste arvu meeste sissetulekutega. Et poleks mingit virelemist, liigseid lapsi ega jällegi ka naiste tehtavaid halbu ning valesid valikuid. Näiteks kuni 1000eurose netopalgaga mehel võiks olla kuni kaks last, peale teise lapse sündi kastreeritagu. Rohkem teenivad saavad veel ühe lubada ja astmeliselt nii edasi.

3. Trahvida mehi, kes ei kasuta kondoomi.

Isand Plaser, näed ise, kui suur kõlapind su artiklitel on, võta hoopis seksuaaltervise tõstmine südameasjaks. Teadmistes on jõud, muutused ei tule näpuga viibutamisest, mõnitamisest ja alandamisest. Jätan sulle ka koduse ülesande: mõtle palun abortide keelustamise ja illegaalsete raseduste katkestamiste seostest. Juurde soovitan lugeda silmaringi laiendamiseks milliseid koduseid vahendeid naised läbi aja on ise raseduse katkestamiseks kasutanud, kas ja kui tõhusad need on ning kuidas ema ja lapse tervisele mõjunud.

Mis sina arvad abordiküsimusest? Leia meie esilehelt gallup ja anna meile oma mõtetest teada!

Tagasi üles