Ärevus võib igat inimest ühel hetkel tabada. Selle eest pole kaitstud ka lapsed. Vanemad tahaksid lapsi ärevate hetkede eest kaitsta, kuid alati ei saa seda teha. Ometi on aga mõned head laused, mille abil saab ärevuses last rahustada.
Häid lauseid, millega rahustada ärevuses last
17. märts 2016, 14:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Huff Post koostas pika nimekirja lausetest, mida tasuks ärevuses lapsele öelda.
1. Kas sa saad seda joonistada? Joonistamine, maalimine või niisama sodimine laseb lapsel oma tundeid välja elada hetkel, mil ta pole suuteline õigeid sõnu leidma.
2. Ma armastan sind, sinuga ei juhtu midagi. See, kui armastatud inimene ütleb, et ta kaitseb sind, on üks võimsamaid kinnitusi. Pea meeles, et ärevuses laps võib tunda, et tema keha ja mõistus on ohus. Kui sa korrutad talle, et temaga ei juhtu midagi, siis see rahustab ta maha.
3. Kujutame ette, et me puhume suurt õhupalli katki. Hingame sügavalt sisse, loeme viieni ja puhume. Kui sa ütled paanika hetkel lapsele, et ta hingaks sügavalt, siis ilmselt vastab ta sulle, et ta ei saa seda teha. Pigem muuda see mänguks ja teeskle koos temaga, et puhud suurt õhupalli lõhki.
4. Korda minu järgi: ma saan sellega hakkama. Ütle seda lapsele kümme korda, iga kord võiks olla veidi erineva hääletooniga (alguses rahulikult, seejärel valjemini jne).
5. Mis sa arvad, mis ärevust tekitas? See on kasulik küsimus vanematele lastele, kes oskavad ennast ja oma käitumist rohkem analüüsida.
6. Mis järgmisena juhtub? Kui mõni sündmus tekitab lapses ärevust, palu tal terve sündmus läbi mõelda ja rääkida, mis juhtub pärast seda. Ärevus võib mõtlemise halvata nii, et inimene ei suuda esialgu mõelda sellele, mis juhtub pärast ärevust tekitavat sündmust.
7. Miski ei saa meid peatada. Noored lapsed võivad ärevust tunda lahusoleku pärast. Kinnita talle, et te olete tugev meeskond, ka siis, kui ta parajasti ei näe sind.
8. Mõelge koos välja sõjahüüd, näiteks «Ma olen sõdalane!», «Ma saan kõigega hakkama!», «Vaata ette, maailm, siit me tuleme!» vms. Seda lauset tuleks lausa karjuda, sest karjumine asendab hirmu hoopis endorfiinidega. Peale selle võib karjumine vahel väga lõbus olla.
9. Kui su tunne oleks koletis, milline ta välja näeks? Ärevuse konkreetne kirjeldamine tähendab seda, et sa võtad segase tunde ja annad sellele kindla kuju. Kui lapsel on see kuju silme ees, siis ta saab temaga ka rääkida.
10. Paneme su ärevuse riiulile ootama, kuni me... (kuulame su lemmiklaulu, jookseme ümber maja, loeme raamatut). Ärevuse alla kannatavad inimesed tunnevad sageli, et peavad oma ärevust kaasas kandma seni, kuni ärevust tekitav sündmus on mööda läinud. See on eriti raske juhul, kui lapsele tekitab ärevust mõni tulevikusündmus, mida ta ei saa niikuinii muuta. Asetage ärevus mõneks ajaks kõrvale, see võib aidata lapsel muretult tegutseda.
11. Tee üks samm rohkem kui eelmisel korral. Ärevuses lapsi ja ka täiskasvanuid peab vahel julgustama, et nad läheksid üha kaugemale.
12. Õpime su ärevust paremini tundma. Lase lapsel oma hirme avastada ja luba tal esitada nii palju küsimusi, kui ta tahab. Teadmistes peitub teatavasti võim.
13. Loeme, mitu... See tehnika ei vaja eelnevat ettevalmistust. Lugege näiteks tänaval kokku, mitut halli autot näete; mitu inimest kannavad saapaid; mitu last teile vastu tuleb; mitut pilve te parajasti taevas näete. Sellised asjad aitavad viia mõtted mujale.
14. Ütle mulle, kui kaks minutit on täis saanud. Aeg võib olla väga võimas tööriist ärevuse leevendamiseks. Kui laps vaatab kellaseierite liikumist, siis tal pole aega muudele asjadele keskenduda.
15. Sule oma silmad ja kujuta ette, et... Ka visualiseerimine on väga võimas abivahend, mis leevendab valu ja ärevust. Juhata laps läbi kujutluspiltide turvalisse paika, kus tal on hea olla ja kus ta on õnnelik. Kui laps kuulab sind hoolikalt, siis kaovad ärevuse füüsilised sümptomid peagi.
16. Mina tunnen ka vahel ärevust, see pole üldse lõbus. Empaatia võib nii mõneski olukorras võidule viia. Vanemate laste puhul võib sellest välja kasvada lausa arutelu sellest, kuidas sina kunagi ärevusest üle oled saanud.
17. Võtame välja oma rahustavate asjade nimekirja. Ärevus võib loogilist mõtlemist häirida, mistõttu on hea koostada nimekiri tegevustest, mis aitavad lapsel ärevust seljatada. Kui tekib ärev olukord, võtke see nimekiri välja ja hakake neid tegevusi proovima.
18. Sa ei ole oma tunnetega üksi. Räägi lapsele, et ärevus ja hirmutunne valdavad vahel kõiki inimesi. See aitab tal mõista, et ärevus pole probleem, mis on tabanud ainult teda.
19. Räägi mulle, mis on kõige halvem asi, mis võib juhtuda. Kui laps on sulle rääkinud oma suurimatest hirmudest, siis selgita talle, kas see võib ka päriselt juhtuda. Seejärel küsi lapselt, mis on parim asi, mis võib juhtuda. Lõpuks küsi, mis on lapse arvates kõige tõenäolisem asi, mis võib juhtuda. Selle harjutuse eesmärgiks on see, et laps suudaks ärevas olukorras selgemalt mõelda.
20. Muretsemisest on vahel kasu. Võiks ju arvata, et ärevuses laps ei taha seda kuulda, kuid see võib lapsele kinnitada, et temaga pole midagi valesti.
21. Mis on kõige tähtsam asi, mille pärast me teame praegu muret tundma? Ärevuses inimene võib tavalisi asju palju hullemana näha. Oluline asi ärevusega toime tulekuks on see, et suureks paisutatud mured tuleb taas väiksemaks teha, et neist jagu saada. Seda tehes on kergem mõista, et ärevust ei tekita üks suur, vaid hoopis mõni väike asi.
22. Teeme nimekirja inimestest, keda sa armastad. Anais Nin on öelnud, et ärevus on armastuse suurim tapja. Kui see on tõsi, siis võiks samahästi öelda, et armastus on ärevuse suurim tapja. Koostage nimekiri neist inimestest, keda laps armastab ja märkige üles seegi, miks ta neid armastab. See aitab tal ärevust unustada.
23. Kas sa mäletad seda, kui... Aita lapsel meelde tuletada mõnda eelnevat korda, kui ta on ärevusest üle saanud. See näitab talle, et ta suudab seda teha ja see annab talle enesekindlust juurde.
24. Ma olen sinu üle uhke. Kui laps teab, et sa oled juba praegu tema saavutuste üle uhke, siis see leevendab stressi ja laps ei mõtle, et ta peab kõike täiuslikult tegema.
25. Lähme jalutama. Liikumine leevendab ärevust, sest see kulutab energiat, lõdvestab pinges lihaseid ja parandab meeleolu. Kui te ei saa parajasti jalutama minna, lase lapsel toas ringi joosta, istumispallil hüpata või midagi muud füüsilist teha.
26. Kuidas ma sind aidata saan? Võimalik, et laps ei oska sellele vastata, aga siiski võid seda temalt küsida. Äkki tal on mõni idee, mida ta tahaks sel hetkel teha.
27. See tunne läheb üle. Lapsel võib tekkida tunne, et ärevus ei lähegi ära. Ära alahinda tema tundeid, kuid tuleta talle meelde, et varem on see tunne alati üle läinud ja läheb seegi kord.
28. Pigistame koos seda palli. Kui teil on kodus väike stressipall, siis anna see lapsele ja lase tal seda pigistada. Kui palli pole, siis sobib ka tükk plastiliini, mida saab käes mudida.
29. Ma tean, et see on raske. Näita lapsele, et sa mõistad, et see olukord on keeruline. Sinu kinnitus näitab lapsele, et sa austad teda.
30. Su lõhnasõber on siin. Valmista lapsele väike mänguasi või kaelaehe, mida saab erinevate lõhnadega täita. Rahustava toimega lõhnad on näiteks lavendel, kummel, salvei, sandlipuu, jasmiin.
31. Räägi mulle sellest. Ära sega vahele ja lase lapsel rääkida, mis talle parajasti muret valmistab. Rääkimine aitab lapsel mõtteid analüüsida ja võib-olla ka neile lahendus leida.
32. Sa oled nii julge. Kinnita lapsele, et ta saab selle olukorraga kenasti hakkama.
33. Koos saame sellest üle. Toeta last oma kohalolekuga ja kinnita talle, et ükski probleem pole teie kahe jaoks liiga suur.
34. Kas sa oskad öelda, mis värvi see tunne on? Ärevuse hetkel on üsna võimatu kirjeldada seda, mida sa tunned. Palju kergem on öelda, mis värvi see tunne võib olla. Järgmisena küsi lapselt, miks on ärevustunne just seda värvi.
35. Luba, ma kallistan sind. Võta laps sülle ja kallista teda. Füüsiline kontakt aitab lõõgastuda ja tekitab turvalise tunde.